Eile pea kaks tundi riigikogu ees seisnud rahandusminister Ivari Padar pidas üsna vältimatuks, et majanduslanguse ja ülemaailmse finantskriisi tõttu tuleb 2009. aasta eelarve päästmiseks appi võtta riigi headel aegadel kogutud tagavarad.
Surutis sunnib riigi varusid esimest korda käiku laskma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma eelarvekõnes ei teinud Padar saladust asjaolust, et augustis uueks aastaks pakutud 2,6-protsendiline majanduskasv on asendumas null- või miinuskasvuga, mis toob paratamatult kaasa puudujäägi.
«Kui kasv jääb prognoositust madalamaks, on riigi ülesanne mitte tagasi tõmbuda, vaid kasutada jõulisi vahendeid kriisi kiireks ületamiseks, majandustegevuse taastamiseks ja turu elavdamiseks. Ei välista olukorda, kus jääme järgmise aasta lõpuks eelarvega defitsiiti ning peame puudujääva osa katma varutud reservide arvel,» tunnistas minister.
Eesti riik on suutnud kiire kasvu aastatel koguda 28 miljardit krooni reserve, mis lubab Padari sõnul võtta veelgi kehvemate aegade saabudes vastu senisest veelgi tõsisemad väljakutsed.
«Ometi, reservid on meie kindlustus, kindlustust ei tehta rahaks, kui on võimalik säästliku majandamisega toime tulla,» tunnistas ta samas eesseisvate otsuste valulikkust.
Suure tõenäosusega tuleb valitsusel tagavaraks varutud miljarditega lappida ka tänavust eelarvet, mida ootab samuti tõsine defitsiit.
Opositsiooni küsimustele vastanud Padar tunnistas, et ta ei näe mingit varianti teha tuleval aastal sarnaselt tänavusega lisakärpeid, kuna eelarve on niigi suurte ohvritega sündinud.
«Ei poliitiliselt ega füüsiliselt pole enam võimalik kulusid maha võtta,» lausus ta. «Ühe aastaga ühte eelarvet totaalselt ära kärpida lihtsalt ei saa. See mõjuks riigile ruineerivalt.»
Ka kasina seisu juures on tema kinnitusel valitsuse ülesandeks tagada, et meditsiin, sotsiaalsfäär, haridus ja julgeolek ei langeks kriisi. Seisma peab just selle eest, et riigi investeeringud ja ka eurotoetused hoiaksid tööhõivet ning kindlustunnet.
Vastasleer seevastu ründas eilse debati ajal koalitsiooni eelarvepoliitikat armutult. «Võrdleks 2009. aasta eelarvet kaardimajakese või kolme põrsakese muinasjutu Nif-Nifi õlemajaga, mis peatselt tormide tagajärjel kokku kukub,» siunas keskerakondlane Lembit Kaljuvee ebareaalset prognoosi.
Rahvaliitlase Mai Treiali sõnul räägib valitsusliit roosamannajuttu pensionide tõusust, hariduse prioriteetsusest ja tervishoiust, kuid tegelikult hoopis ühe käega annab ja kolme käega võtab.
Ta ennustas, et paljud inimesed satuvad uuel aastal sügavamasse vaesusesse.
Reformierakondlase Jürgen Ligi sõnul on eelarve selgelt sotsiaalne, sest 98,7 miljardist kroonist tervelt 43 miljardit krooni läheb sotsiaalvaldkonnale. Pensionide maksmiseks kulub rohkem kui 20,3 miljardit krooni, mis tagab pensionäridele 1. aprillist ligi 15-protsendise pensionitõusu.
«Igaüks, kes kritiseerib neid pisikesi maksutõuse, peab tunnistama, et see raha suunati sotsiaalministeeriumi eelarvesse, mida viimasel hetkel täiendati rohkem kui kahe miljardi krooniga,» ütles rahanduskomisjoni esimees Ligi.
Padari sõnul on Eesti rahandus kõigele vaatamata jätkuvalt heal järjel. «Meie ostujõud oli 2003. aastal 54 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, 2007. aastal oli see juba 70 protsenti. Nähkem ka positiivset, mitte ainult süngust,» lausus ta.
Ministri ennustuse kohaselt läheb veel suuremaks püksirihma pingutamiseks 2010. aasta eelarve tegemisel.
Eelarve 2009
• tulud – 97,8 mld krooni
• kulud – 98,7 mld krooni
• sellest 20,3 mld krooni läheb pensionidele
Kommentaarid
Marek Strandberg,
roheliste erakond
Lugedes nii seletuskirja kui ka eelarvet ennast, tekib paratamatult küsimus, milline on valitsuse idee 2009. aastaks või ka järgnevateks aastateks. Seda ideed pole. Tegemist on tekstiga, millega objektiivselt võttes on leevendatud võimupingeid, ja ainsaks nähtavaks ideeks on, et koalitsioon peab jätkama. Kahjuks ei saa me sellest eelarvest vastust, miks see peaks nii olema...
See eelarve ei aktiveeri majandust, see ei toeta energiasäästu kavasid, mis on kõige lubavamad majanduse edendamise kavad Eestis järgnevateks aastateks, ja sellest eelarvest ei paista välja selgeid majandust elavdavaid mehhanisme. See on tehtud rabeledes, ülejala ja taas teisi osapooli, ka opositsioonierakondi kaasamata.
Eiki Nestor
SDE fraktsiooni esimees
SDE fraktsiooni esimees
Riigieelarve idee ongi rasketel aegadel varem tehtud pikaajaliste pensioniotsuste jätkuv elluviimine. See on aus vastus. Kõik muud lubadused on tulnud võimuliidu erakondadel kas hoopis edasi lükata või kokku tõmmata. Seis on selline.
Paar sõna ka opositsioonile. Ma siiski loodan, et te saate aru, et Eesti riik ei ole pirukapood. Seal on tõesti nii, täna teed lihapirukaid, läheb kaubaks. Siis ei hakka minema, järgmine kuu teed kapsapirukaid. Ja kui üldse pirukad ei lähe, paned ta kinni.
Riigi puhul ei saa nii teha, et võib-olla me maksame teile, tuletõrjujad, palka, või et võib-olla te saate lastetoetusi. Riik ei saa nii toimida, tal tuleb ühel hetkel öelda, et tuleb 2,6-protsendiline majanduskasv. Selle alusel tehakse eelarve valmis sõltumata sellest, mis uudised pärast tulevad.