Statistikaameti teatel elas iga kahekümnes lastega pere mullu väga kehvades elamistingimustes, kuid võrreldes kümne aasta taguse ajaga on leibkondade hinnang oma eluruumi seisundile siiski tunduvalt parenenud.
Iga kahekümnes lastega pere elab väga kehvades oludes
1. juuni 2011, 08:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu pidas oma eluruumi seisundit heaks või väga heaks rohkem kui kaks kolmandikku lastega peredest, mis on neljandiku võrra rohkem kui kümme aastat tagasi.
Rahuldavas seisus eluruum oli mullu igal neljandal lastega perel ning kehvades või isegi elamiskõlbmatutes tingimustes elas iga kahekümnes lastega leibkond.
Kümne aasta eest hindas oma eluruumi seisundit rahuldavaks ligi pool ja kehvaks kümnendik lastega peredest.
Lastega leibkonnad hindavad oma eluruumi seisundit paremaks kui lasteta leibkonnad. Mullu pidas 60 protsenti lasteta leibkondadest oma eluruumi heaks või väga heaks, kolmandiku arvates oli nende eluruum rahuldavas seisus, seitsme protsendi jaoks aga kehv.
Kõige kõrgemalt hindavad oma eluruumi kahelapselised paarid, kellest 77 protsenti peab seisundit heaks või väga heaks, kõige madalamalt aga üksikvanemad, kellest 63 protsenti peab seisundit halvaks või väga halvaks.
Lasteta leibkondadest elavad kõige kehvemates tingimustes üksikud pensioniealised, kellest vaid pool peab oma eluruumi seisundit heaks või väga heaks.
Lastega leibkonna eluruum oli möödunud aastal keskmiselt 79 ruutmeetrit. Ehkki lasteta leibkonna eluruum oli väiksem, 61 ruutmeetrit, elasid lastega pered liikmete rohkuse tõttu siiski kitsamates oludes.
Pool lastega leibkondadest elas tingimustes, kus leibkonnaliikmeid oli rohkem kui tube, veidi vähem kui kolmandikul oli iga liikme jaoks oma tuba ja vaid viiendik lastega leibkondadest sai elada nii lahedates tingimustes, kus tubade arv ületas leibkonnaliikmete arvu.
Lasteta peredes oli tube tavaliselt rohkem kui liikmeid ja vaid seitsmel protsendil neist ei jätkunud igale inimesele oma tuba. Lastega leibkonnas oli ka eluruumi pind liikme kohta väiksem - keskmiselt 23 ruutmeetrit.
Lasteta leibkonnad elasid elamutes, kus oli keskmiselt 41 ruutmeetrit liikme kohta. Lastega leibkondade elamistingimused olid seda kitsamad, mida rohkem oli peres lapsi.
Kõige levinum lastega leibkonna eluasemetüüp oli korterelamu, seal elas neist 67 protsenti. Neljandik lastega leibkondadest elas eramajas ja viis protsenti mitmepereelamus.
Kõige rohkem korteris elavaid leibkondi oli üksikvanemate seas, 81 protsenti. Pereelamutes elasid kõige sagedamini vähemalt kolme lapsega paarid, 53 protsenti. Lasteta ja lastega leibkondi võrreldes ei ole nende elamutüübis suuri erinevusi.
Suuremat majanduslikku stabiilsust tunnevad eluruumi omanikud. Lastega leibkondadest oli 87 protsendil oma eluruum, seitse protsenti üüris seda turuhinnaga ja seitse protsenti soodsamalt või sai tasuta kasutada.
Lasteta leibkondade seas oli omanikke veidi vähem - 80 protsenti. Lastega leibkondadest oli üürnikke ja eluruumi tasuta kasutajaid kõige enam ehk ligi viiendik üksikvanemate seas ja kõige vähem kahelapseliste paaride ning ala- ja täisealiste lastega paaride seas.
Hinnangud põhinevad statistikaameti 2010. aasta leibkonna eelarve uuringu andmetel. Viimased võrreldavad andmed pärinevad 2007. aastast, vahepealsetel aastatel uuringut ei toimunud.
Mullu osales uuringus üle 3600 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel.
2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda, mille keskmine suurus oli 2,3 inimest.