Kaitsepolitsei ülemkomissari Peeter Oissari sõnul tasub Eestil islamiäärmusluse kasvu ohu ennetamiseks radikaalid tulevase mošee rajamisest eemal hoida.
Oissar: islamistid loovad Eestis sidemeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Islamiäärmuslust Eestis hinnatakse seni pigem väikeseks probleemiks. On see nii?
Tegemist on tulevikuprobleemiga ja seetõttu tuleb sellega ka tegelda. Meie tegeleme praegu eelkõige probleemi ennetamisega ja vajadus selleks tuleneb muu hulgas Eesti kuulumisest Euroopa Liidu ühisesse julgeolekukeskkonda, kus islamiterrorism on ühise arusaamise kohaselt tõsine oht.
Kuidas ennetamine välja näeb?
Kasutame mitmesuguseid võimalusi, mida seadused meile annavad. Praegu on meil piisavalt võimalusi, et suunata protsesse riigi julgeolekule vajalikus suunas. Ka rahvusvahelisel koostööl on ennetuses väga suur roll.
Kui suur vahe on Nõukogude ajal Eestisse kolinud islamikogukonnal ja mujalt siia kolivatel uusimmigrantidel?
Vahe on olemas. Praegu on enamik moslemeid endise Nõukogude Liidu taustaga, peamiselt aserid ja tatarlased. Nad on meie ühiskonda integreerunud ja nende mõju kogukonna tegevusele on suurem. Radikaliseerumise seisukohalt nendega probleeme ei ole.
Tuleb aga arvestada, et pidevalt on suurenenud Põhja-Aafrikast, Lähis-Idast ja Aasia islamiriikidest pärit immigrantide arv. Selliste isikute suurenev huvi Eestisse tuleku vastu on olnud eriti tuntav pärast Eesti liitumist Schengeni viisaruumiga 2007. aasta lõpus.
Viimastel aastatel on kohalikul moslemikogukonnal järjest enam tekkinud kontakte ka moslemikogukondadega välisriikides, ja kontaktisikud või -struktuurid pole olnud seotud ainult rahumeelse islamiga.
Kas tegu on lihtsalt huvi kasvuga religiooni vastu või kasvab ka äärmuslikumate islamitõlgenduste populaarsus?
Me ei saa nii konkreetselt väita, et islamiäärmuslased tunneksid Eesti vastu huvi. Seni oleme fikseerinud, et mõned organisatsioonid on Eesti vastu huvi tundnud. Need ei ole kantud terrorismiga seotud organisatsioonide üldtunnustatud nimekirjadesse.
Samas näitab mitmete riikide eriteenistuste praktika, et Jamaat Tablighi, mis on viimasel ajal Eesti vastu kõige enam huvi tundnud, on radikaalid oma eesmärkide jaoks ära kasutanud. Jamaat Tabligh on inimese vaimselt ette valmistanud ja äärmuslikumad organisatsioonid võtavad ta neilt üle.
Siin käinute seas on samuti olnud inimesi, kelle vastu eriteenistused on huvi tundnud. Nad pole lihtsalt misjonärid. Me ei saa ka öelda, et nad oleksid otseselt terroristid, aga nende vastu on erinevatel põhjustel huvi tuntud.
Mida nad siit tahavad?
Mingil määral kaardistatakse keskkonda, see on neile uus territoorium. Tutvutakse, kes siin on, ja tekitatakse kontaktisikute võrgustikku, mis on neil väga hästi välja arenenud.
Eesmärk on tuua moslemid õige islami juurde, mis nende seisukohalt on islam, mida praktiseeris prohvet Muhamed. Et poleks järeleandmisi söögi, joogi ega riietuse küsimuses.
Mis juhtuks, kui Eestisse tekiks Muhamedi elustiili järgivate moslemite kogukond? Miks kapo selle vastu huvi tunneb?
Ei saa öelda, et islam kui selline oleks probleem. Aga muu hulgas Jamaat Tablighi tegevus võib tuua kaasa olukorra, et inimesed isoleerivad end ülejäänud ühiskonnast ja lähevad vastuollu demokraatlike väärtustega, nagu sõnavabadus, sugude võrdsus jne. Pole mõistlik, et inimene ei ürita uues asukohariigis integreeruda, vaid järgib täielikult teistsuguseid arusaamu.
Oleks see julgeolekuprobleem?
Kindlasti. Kui seda laiemalt vaadata. Ei saa öelda, et see on tingitud vaid Jamaat Tablighi tegevusest. Nad on end määratlenud rahumeelse organisatsioonina ja suhtumine neisse pole ühene ei mõõdukate moslemite ega islamiradikaalide seas.
Radikaalidele on aga väga ahvatlev võimalus selle organisatsiooni katet näiteks reisimiseks ära kasutada. Neid probleeme on mõistlik ennetada, mitte oodata, kuni probleem kasvab.
Kas ennetamiseks on oluline ka Eesti immigratsioonipoliitika, mis on seni püsinud suhteliselt konservatiivsena – immigrante on vastu võetud pigem vähe?
Kindlasti on mõistlik hoida konservatiivset joont, et ohtusid ennetada. Teiste riikide praktika näitab, et kui omal ajal võeti immigrante vastu suhteliselt kergelt, siis nüüd on neil suured probleemid.
Kas Eestisse mošee ehitamine oleks julgeoleku seisukohalt pigem hea või halb?
Siin pole ühest vastust. Suure tõenäosusega tuleb see varem või hiljem. Seda ära hoida või kunstlikult tagant tõugata ei pruugi olla võimalik ega ka mõistlik.
Kas vajadusel peaks riik ise mošee ehitamist rahastama?
See on paljuski poliitiline otsus ja sõltub paljudest asjadest, kaasa arvatud sellest, kas ühiskond on selleks valmis. Eri riikides on erinevaid lähenemisi.
Aga kas see oleks parem kui lasta seda rahastada mõnel suhteliselt radikaalsel Pärsia lahe äärsel riigikesel?
Kui pidada silmas Araabia Ühendemiraatide Sharjah’ emiiri pakkumist, siis ei saa kindlasti öelda, et tegemist on radikaalse islami toetajaga. Temaga seotud isikute toetus radikaalsele islamile on vähetõenäoline.
Üldisemalt võttes on võimalik, et tuleb teisi pakkumisi, sest mošee ehitamisest huvitatuid on teisigi. 1980. aastate lõpust on [Eestis] tehtud neli-viis katset mošeed rajada ja on erinevaid põhjuseid, miks see ära on jäänud. Näiteks 1992. aastal plaanisid aserid rajada selle pronkssõduri asemele.
Islamirühmitused ja Eesti
• Hizb ut-Tahrir – kaugem eesmärk luua ülemaailmne islamiriik. Möödunud aastal tundis huvi ka Eesti moslemite vastu.
• Jamaat Tabligh – eesmärk levitada moslemite seas äärmuslikku islamit. Eestit on selle liikmed külastanud 2003. aastast.
• Al-Waqf Al-Islam – heategevusorganisatsioon, mille allharud on Euroopas rajanud mitmeid fundamentaalset islamit järgivaid mošeesid ja koole. Eestis on organisatsioon rahastanud islamiusuliste laagreid.
• Eestis islamistlikke rühmitusi ei tegutse, siit üritavad poolehoidjaid leida välismaiste islamiäärmusliaste organisatsioonide liikmed.
Allikas: kaitsepolitsei