Kui Seksuaalvähemuste Kaitse Ühingu (SEKÜ) avaldus, et lause «Peded ahju!» on solvav, läheb võõrkeelde panduna Euroopa Inimõiguste Kohtusse, võib tulemus kujuneda ettearvamatuks, ennustas keeleteadlane professor Urmas Sutrop.
«Pede»-sõna tõlge määrab vähemuste edu kohtus
/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
28. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga just ingliskeelsena kavatseb SEKÜ juhatuse ainuliige Reimo Mets oma kaebuse esitada, tuues põhjenduseks, et sel juhul läheb avaldus kiiremini rahvusvahelise koosseisuga kohtu menetlusse.
Sõna «pede» tõlkimisega muusse keelde võivad paratamatult kaasneda oma konnotatsioonid ehk tundmuslikud tähendusvarjundid, märkis Sutrop. Ta meenutas poliitik Vilja Savisaare ja ajakirjanik Enno Tammeri nn rongaema kaasust, kus vaidlusalusel sõnal on saksa keeles tugev negatiivne maik – nimelt tähistab see piiblist tulenevalt naist, kes laseb oma lapse lõhki rebida.
Eesti õigekeelsussõnaraamatu viimane, 2006. aasta trükk märgib, et sõna «pede» tähendab slängis pederasti, kes ÕSi määratluse järgi on pederastia harrastaja. Pederastiaks nimetab ÕS eriti just poisipilastust, aga ka sugulist vahekorda kahe mehe vahel.
Lisaks sellele on sõna «pede» läinud viimasel ajal käibele fanaatiku ja friigi tähenduses, nagu näiteks liitsõnas «autopede». Samuti elab siseministeeriumi rahvastikuregistri andmetel Eestis üheksa inimest, kelle perekonnanimi on Pede.
Kohtunikud kimbatuses
Sutrop lausus oma isikliku arvamusena, mitte EKI seisukohana, et sõna «pede» märgib pigem üksikisikut kui seksuaalvähemust, kuid lisas, et sõna lõplik tähendus selgub alles siis, kui selle on kohtumääruse alusel otsustanud EKI.
Kuna Euroopa Inimõiguste Kohus ei tööta eesti keeles, ongi Sutropi väitel kõige hullem olukord, kui vaidlusaluseid sõnu hakatakse tõlkima originaalkeelest teistesse keeltesse, sest siis ei või eales aimata, mis pöördeid protsess võib võtta.
Rongaema protsessis Tammerit kaitsnud jurist Igor Gräzin meenutas, et inglise keelde tõlgitud «raven mother» pani Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikud vaid õlgu kehitama.
Kuid Mets, kellel on Euroopa Inimõiguste Kohtule aega avalduse esitamiseks 21. veebruarini, ütles, et talle see ei loe, mida sõnastik «pede»-sõna kohta ütleb, vaid teda huvitab, mida rahvas arvab, ja rahva kõnepruugis tähendab «pede» seksuaalvähemuse esindajat.
«See on nonsenss vaielda, keda solvati,» ütles Mets. «Kui ma tunnen end solvatuna, siis on mu õigus, et riik tagab mu õigused.»
Tema väitel laseb Eesti riik diskrimineerida kahte sotsiaalset gruppi, geisid ja lesbisid, kuna Eesti politseilt ja kohtutelt pole nad väidetavalt vaenu õhutavate lausungite eest kaitset saanud.
Lesbide küsimus
Nii Gräzini kui Sutropi isikliku arvamusena ei saa Euroopa Inimõiguste Kohtusse minna nõudma kaitset lesbidele, sest loosung «Peded ahju!» käib vaid meeste kohta. «See sõna ei käsitle üldse naisi,» märkis Sutrop.
«Euroopa Inimõiguste Kohtusse saab minna see, keda on otseselt solvatud,» selgitas seal advokaaditööd teinud Gräzin. «Peded võivad minna pedede eest, mitte lesbide eest.» Ta lisas, et sõna «pede» ei saa laiendada kogu homoseksuaalsuse peale.
Mets vaidles neile vastu, väites, et loosung «Peded ahju!» tähistab kõigi seksuaalvähemuste, sealhulgas bi- ja transseksuaalide vastu suunatud vihavägivalda. «Seda asja vaadatakse suure mätta otsast,» viitas ta Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale.
Gräzini kinnitusel pole Euroopa Inimõiguste Kohtu näol tegemist poliitilise korrektsuse kohtuga. «Au ja väärikuse kaitse on nii rahvuslik küsimus, et Euroopa Inimõiguste Kohus püüab sellesse mitte sekkuda,» lausus ta.