Plaani järgi 2012. aastaks rajatav Nord Streami gaasijuhe tekitab Läänemere traallaevade kalurites ärevust, kuna toru võib kaasa tuua püügiala vähenemise.
Nord Streami toru ähvardab nudida kalurite püügiala
2. veebruar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eelkõige saaks plaanitavast torujuhtmest kaluritele veel üks lisatakistus põhjatraalimisel,» seletas Läänemerel traaliva kalalaeva Viru kapten Ülari Tomson. Põhjatraalimine on püügiviis, mille puhul veetakse traalnoota laeva järel mööda merepõhja.
Tomsoni sõnul on see kõige tulemuslikum, aga ka kõige ohtlikum püügiviis, kuna iga takistus meres võib noota vigastada.
«Soome laht lausa kubiseb veealustest takistustest, nagu uppunud laevad, lennukid, vanad ankrud, madalikud ja kaljud,» lausus Tomson. «Seepärast ei rõõmusta mind üldse, kui Läänemerre ilmuks veel üks takistus, kuna see ahendaks kalameeste püügiala veelgi.»
Eestis on praegu ligi 40 aktiivselt tegutsevat traallaeva, millel töötab kokku umbes 250 meest.
Parved juhtmete lähistel
Teine murettekitav asjaolu on Tomsoni sõnul võimalik kalapüügi keeluala toru ümber. Näiteks on mehe väitel Kakumäe lahes Tallinna lähedal Soome kulgeva elektrikaabli ümbruses keelatud laevu ankurdada poole meremiili ulatuses.
«Kui kellelgi tuleks pähe kehtestada sama ulatuslik keeluala ka gaasitrassile, siis on see kaluritele üüratu kalapüügiala kaotus,» rääkis Tomson. Seejuures näitab tema sõnul Šotimaa kogemus, et torujuhtmete ümbruses on kalaparvi alati tihedamalt.
Nord Stream AG kommunikatsioonijuht Maud Amelie Hanitzsch tõdes, et Venemaad Euroopaga ühendama hakkav gaasitoru võib avaldada mõju põhjatraalimisele. «Ohutuse mõttes võivad tulla mõnesse piirkonda keelualad, kuid need asjad arutatakse läbi riiklikul tasandil,» selgitas ta. Võimaliku keeluala suurust seetõttu veel öelda ei saa.
Hanitzschi sõnul gaasitoru valvama ei hakata ja toru ümber keelatakse tavapüük üksnes toru ehitamise ajaks. «Toru on siiski piisavalt vastupidav ning laevade ankrud seda ei kahjusta,» lisas ta.
Tomson näeb ka pelaagilises kalapüügis (kalapüük keskveest – toim) võimalikke lisasekeldusi ja seletamisi. «Sel juhul ei segaks torujuhe kalalaeva ja laev ei kujutaks torule ohtu, aga kõrvalt pole näha, kas püüame mere põhjast või keskelt,» selgitas ta.
Kalad kaugemalt
Eesti kalurid võivad püüda kilu ja räime vastavalt kvoodile Soome lahest kuni Taani rannikuni, kuna Läänemeri on Euroopa Liidu ühine majandustsoon.
«Majanduslikel kaalutlustel kalastatakse suuremalt jaolt oma koduukse ees, aga näiteks jää või kalapuudus sunnivad kalureid minema kaugematele jahimaadele,» rääkis Tomson. Nii püüdis traallaev Viru mullu kaks kuud turska Taani, Rootsi ja Poola vetes.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome sõnul saab rahvusvaheliste vete puhul piirangud seada euroliidu tasemel. Kuigi Eesti keeldus lubamast oma vetes keskkonnamõjusid hinnata ja Nord Stream ei ole kohustatud Eestile kõigis punktides oma tegemistest ette kandma, on seetõttu ka Eestil sõnaõigus. «Kalanduse kontekstis pole asja veel arutatud,» lisas Soome.