Ruhnu lähistelt leiti laevavrakk

Foto: Rainer Sosi

Ruhnu lähistelt leiti eile laevavrakk, mis leidjate arvates võib olla pärit viikingiajast.

Vrakk lebab umbes 1,5 m sügavusel Staknäsi ja Pärsi vahel, 350-400 meetrit roostikust, kirjutab ruhnlaste blogi. Vraki jäänused viitavad suurele, 15-20 m pikkusele viikingilaevale. 

«Põhimõtteliselt leidsime selle nii, nagu ikka laevavrakke leitakse, juhuslikult,» rääkis üks leidjatest, Rainer Sosi, kes koos Kaarel Lauguga selle leidis. Tema sõnul panid nad üleeile õhtul hämaras võrgud merre ja kui eile hommikul neid välja võtma mindi, siis olid võrgud kinni.

«Hakkasime neid uurima ja oli ilusti näha, et seal on emapuu ja laevakaared,» rääkis ta. Sosi sõnul pole laev mitte ühes tükis, vaid on laiali vajunud.

«Tundub, et on selline mitte päris väike laev ja sellest ajast, kui laevad olid puust ja mehed rauast,» ütles Sosi. Kui muidu on Ruhnu lähistelt leitud ka sepa tehtud vasknaeltega kinnitatud laevatükke, siis selle laeva puhul on kinnitamiseks kasutatud puupunne.

Kivine rand

Sosi sõnul on Ruhnu läänekaldal, kus vrakk leiti, põhi hästi kivine ja kive on seal sadu. «Pole mingi ime, et mõne suurema laine või tormiga satud kivide otsa ja kogu lugu,» nentis ta. Praegu on vraki leiukohas vesi leidja sõnul madal ja veetase on umbes 1,5 meetrit.

Normaalse veetaseme korral peaks laev jääma 2,5 kuni 3 meetri sügavusele. Leidjad on leiust teavitanud Tartu Ülikooli teadureid, kes eelmisel suvel Ruhnus ekspeditsioonil olid. Kui vana laev olla võiks, ei ole teadlased ruhnlastele veel öelnud.

Sosi sõnul on nad ka varem käinud otsimas, kuid midagi sellist pole veel leidnud. «Oleme leidnud laevatükke, samasuguseid, puupunnidega, mustast tammest, aga neid on igal ruhnlasel viis-kuus tükki kodus nurgas,» sõnas ta.

Laeva vanust on raske määrata

Meremuuseumi allveearheoloogi Vello Mässi sõnul on praegu raske hinnata, kui vana alusega on tegemist. «Nende piltide järgi võib seal olla mida iganes, nende järgi küll keegi midagi konkreetselt öelda ei saa,» sõnas ta.

Mässi sõnul on Ruhnu rahvas eluaeg kala püüdnud ning laevu ehitanud ning neid on merel ka hukka saanud. Samas sunnib laeva vanuse hindamisel ettevaatlikkusele asjaolu, et see asub nii kalda lähedal.

«Kui oletada koget või viikingilaeva, siis sajandite jooksul teevad tormid ja jää kõik pulbriks. Ma ei usu, et seal on midagi väga-väga vana,» sõnas Mäss.

Viikingilaevades kasutati metalli

Ta lisas, et tänapäeval soovivad kõik leida koget või viikingi laeva, mitte midagi lihtsamat. Samuti ei saa ainult puupunnidele tuginedes väita, et tegu oleks väga vana alusega.

«Puupunnidega on laevaplanke kaarte külge kinnitatud muistsel ajal ja kinnitatakse ka tänapäeval nii. See ei ütle veel midagi,» nentis allveearheoloog.

Tema sõnul pandi viikingilaevad eranditult raudneetidega kokku. «Vaadake Salme laeva leidu, seal on kõik raudneedid,» tõi ta näite ja lisas, et raua puudumine leiu juures näitab ainult seda, et raud on hävinud, roostetanud.

Laeva vanuse üle saab Mässi sõnul otsustada plangutuse kuju ja süsteemi järgi ning täävide kuju järgi. Ruhnu leiu vanuse määramiseks loodab Mäss saada leidjatelt lisainfot.