Peaminister Andrus Ansip ütles valitsuse pressikonverentsil, et Eesti võib paluda veel sel aastal Euroopa komisjonil ja keskpangal hinnata riigi vastavust Maastrichti kriteeriumitele, et minna üle eurole 1. juulist 2010.
Valitsus tahab minna eurole üle 1. juulist 2010
12. märts 2009, 12:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ansip ütles, et arvutuste järgi täidab Eesti inflatsioonikriteeriumi oktoobris, juhul kui hinnad ei tõuse, aga tõenäosus on, et hinnad pigem langevad.
Ansip märkis, et usub, et ka riigieelarve defitsiidi kriteerium õnnestub koostöös riigikoguga täita.
Ansipi sõnul on valitsus varem pidanud konsultatsioone varasema hindamise tellimiseks ning tegemist on olemasoleva protseduuriga, mis pole midagi erakorralist.
«Mul on alust arvata, et kui Eesti riik palub erakorralist hindamist, siis see ka tehakse,» ütles Ansip.
Peaministri sõnul on ideest, et Eesti võiks liituda eurotsooniga kiiremini ka varem räägitud, kuid praegu saab iga nädalaga selgemaks, et see võimalus võib aasta lõpus tekkida.
Ansip ütles, et ta usub, et riigieelarve praegusest kärpest, mis arvestab majanduse 8,9 protsendi suuruse langusega piisab inflatsioonikriteeriumi täitmiseks, aga kui peaks selguma vajadus täiendavalt eelarvet kärpida, on valitsus koos riigikoguga selleks valmis.
Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja haridusminister Tõnis Lukas ütles pressikonverentsil, et eurole üleminek on ka nende erakonna majanduspoliitika üks eesmärke ja nad toetavad varasema võimaluse ära kasutamist valitsuses.
Ansip rõhutas, et Eesti ei nõua M aastrichti kriteeriumite lõdvendamist, vaid plaanib need täita täielikult. Vastasel korral muutub eurotsoon vähem usaldusväärseks, mis ei ole kindlasti Eesti huvides, hoiatas Ansip.
Eurole ülemineku kriteeriumid
Eurole üleminekuks peab riik suutma täita nn Maastrichti kriteeriumid, mille järgi peab valitsussektori eelarve puudujääk olema väiksem kui 3 protsenti SKTst, valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60 protsenti SKTst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.
Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s (Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanism) ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena.
Riigi inflatsioonimäär ei tohi olle rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist ning riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.
Eesti Panga asepresident Märten Ross ütles eile euro kasutuselevõtu perspektiividest rääkides, et Eesti täidab väga suure tõenäosusega selle aasta lõpus kõik Maastrichti kriteeriumite väärtused ja seetõttu on võimalik, et euro tuleb Eestis kasutusele 2011. aastal.