Kahe mehe lennukast ideest sai alguse riikliku e-autokooli loomise kava, mis tooks muu hulgas õppesõiduautodesse elektroonilised jälgimisseadmed, ID-kaardilugejad ja arvutid.
Autosõiduõpe valmistub suureks hüppeks e-ajastusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal kuulas riigikogu majanduskomisjon tähelepanelikult kahe mehe ettekannet. Kunagised politseinikud, praegu riigi suurima autokooli OÜ Autosõit vedajad Indrek Madar ja Tarmo Salus on juba aasta aega tutvustanud kõikvõimalikele riigiasutustele oma ideed, kuidas saaks korraga parandada liikluskultuuri ja värskete autojuhtide oskusi ning vähendada liiklussurmasid, peale selle suurendada isegi riigi maksulaekumisi.
Tulemus: nüüd on ideest kinni haaranud ja selle heaks kiitnud politsei, siseministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, maanteeamet, maksu- ja tolliamet, ARK ja riigikogu majanduskomisjon.
Madari ja Saluse pakutud lahenduseks on e-autokool, ametliku nimetusega elektrooniline õpingukaart. Lühidalt tähendaks see, et iga juhiloataotleja saab autokoolis endale elektroonilise õpingukaardi, kuhu automaatselt salvestub kogu tema õppeprotsess, mida saab nii õpilane ise, autokool kui kontrolliv ARK täpselt jälgida ja hinnata.
Kui plaan seaduseks saab, tuleb autokoolidel varustada iga õppesõiduauto GPS-seadme, arvuti ja kahe ID-kaardilugejaga – üks neist on sõiduõpetaja, teine õpilase jaoks, selgitab ideed Tarmo Salus. Kui algab sõidutund, torkavad mõlemad oma kaardi lugejasse, jälgimisseade registreerib sõidetava marsruudi, sooritatavad manöövrid. Autokool saab näha, kus auto on sõitnud, mida on õpilane õppinud ja mida peaks veel õppima. Automaatselt lähevad e-kaardile kirja nimed ja kellaajad, välistades võimalikud pettused – näiteks sõidutunnid, mida pole olnud.
Järelevalve praegu puudulik
Õpitut ja tehtut on võimalik e-autokoolis jälgida õpilasel endal, kuid ka autokoolil, et veenduda kõigi oma sõiduõpetajate korralikus töös ja pädevuses, samuti saab autokoolide tegevust kontrollida ARK. «Hetkel on sisuline järelevalve autokoolide üle olematu,» kinnitab Salus.
Kas pakutakse kvaliteetset õpet või kas näiteks kõik maksud riigile tasutakse ausalt, sõltub tema sõnul praegu suuresti vaid autokoolide töötajate südametunnistusest.
Juhan Kaarpalu, ARKi peadirektori asetäitja juhilubade ja eksamineerimise alal, möönab e-autokooli ja järelevalve vajadust. «Kindlasti pooldame seda,» kinnitab ta. «See ei puuduta ainult autoregistri järelevalvetegevust, vaid loob näiteks ka politseile võimaluse kontrollida, kas konkreetne õppesõiduk tõesti ka õppesõitu teeb ja kellega teeb,» loetleb Kaarpalu plaanitava e-autokooli eeliseid. «Aga ka maksu- ja tolliametit, et ei toimuks fiktiivset õpet ja riigilt raha kõrvalepanekut.»
Probleem on aga raha, mis tuleks autokoolidel lisaseadmete eest välja käia. Ühe õppesõiduauto varustamine läheks maksma keskmiselt 8000 krooni, hulgi ostes veidi vähem. Lisanduks sidekulu. «Jah, osa autokoole on vastu,» möönab Salus. «Nad ütlevad, et see on lisaväljaminek, kuid ei mõtle pikemas perspektiivis. Näiteks inimene, kes enne tõstis telefonitoru ja kirjutas üles, millal keegi kellega sõidab, saab teha midagi muud. Töö muutub efektiivsemaks.»
Saluse arvutuste kohaselt tähendaks autodesse lisaseadmete muretsemine ühe sõiduõpilase kohta 71 lisakrooni, mis tuleks tõenäoliselt kinni maksta õpilasel endal.
Praegu töötab MTÜ Liikluskasvatuse Ühendus välja e-autokooli tehnilist lahendust, raha selleks on eraldanud euroliidu struktuurifondid. Riik kaalub seni, kas teha e-kool ikka kõigile autokoolidele kohustuslikuks ning millisel kujul täpselt peaks see rakenduma. Kui riik ütleb jah, annab MTÜ Liikluskasvatuse Ühendus väljatöötatud süsteemi riigile üle.
Idee võib jõuda seadusse
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas nendib, et pole välistatud seegi, et e-autokool lisandub juba valmivasse liiklusseaduse eelnõusse, mis homme valitsusse jõuab. «Idee on mõistlik ja vajalik, toetuspind on suur,» märgib ta. «Ma ei näe probleemi, miks seda ei saaks rakendada. Eesmärk on ju kvaliteetsem sõiduõpe, kontroll ja inimelude säästmine.»
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ootab enne lõplikku otsust, kas lisada e-autokool sellisel kujul liiklusseaduse eelnõusse, autokoolide hinnanguid ja seisukohti.
«Toetame igati algatust e-õppekeskkonna loomiseks ja rakendamiseks,» ütles ministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Priit Vene, lisades, et kindlasti tuleb kaasata juhtide ettevalmistamisega seotud organisatsioonid ja asutused.