Eesti hümni õppimine ajas Hispaania koorilauljad naerma

Idamaade meditsiini õpetava Hispaania Neijingi kooli koor Coro de Tian tuleb laulupeole esimest korda. Foto: Erakogu

Tänavusele üldlaulu- ja tantsupeole «Ühes hingamine» on registreerinud ligi poolteist tuhat lauljat ja tantsijat väljastpoolt Eestit. Mis oli eesti laulude ja tantsude õppimise juures kõige raskem ning mis nalja pakkus?

Kui paljudele väliseesti kooridele ja tantsugruppidele on laulu- ja tantsupeol käimine juba traditsiooniks saanud, siis idamaade meditsiini õpetava Hispaania Neijingi kooli koor Coro de Tian tuleb tänavu laulupeole esimest korda.

Kooris on lauljaid 11 riigist, näiteks Colombiast, Venezuelast ja Argentinast. Laulupeost kuulsid nad ainsa eestlasena kooris laulvalt Maret Preismannilt. «Laulame küll koos, aga mul ei tulnud mõttessegi, et võiksime laulupeost osa võtta,» rääkis ta.

Lõplik tõuge laulupeost osa võtta tuli kooli direktorilt doktor Jose Luis Padilla Corralilt, kes ütles, et kui juba eesti keeles laulate, miks mitte laulupeole minna. «Alguses arvasin, et eesti laulude õppimine saab olema läbi paksu ja vedela minek,» ütles Preismann. Kuid aja möödudes läks õppimine libedamalt, kui ta arvanud oli.

Kõige raskem on välismaalastele eesti laulude helikeel. Eriti moodsamate, näiteks helilooja Urmas Sisaski kirjutatud laulude meloodia.

«Kui juba muusika on Hispaania omast erinev ja keel ka veel teine, siis on see paras katsumus,» rääkis Preismann. Samas lisas ta, et eesti keele ö-, ä-, ja õ-häälikuga said koorilauljad kenasti hakkama.

«Minu sõprade jaoks on suur unistus laulda nii suure inimeste hulgaga koos,» rääkis Preismann. Kolleegid olid suurte silmadega vaadanud video pealt varasemaid laulupidusid ja lava peal laulvat rahvamassi.

Esimesena alustas koor Eesti hümni õppimist. «Siis oli nalja palju, kui inimesed sõnu õppisid,» rääkis Preismann. Eestlast ennast ajas naerma aga laul Eesti kohanimedest. «Seal on ju praktiliselt pool Eesti geograafilist plaani laulu sisse kirjutatud,» ütles ta.

Koori dirigendi Jesus Hidalgo del Puente sõnul on just muusika see, mis teda eesti laulude juures paelub. «Kui sõnadest väga hästi aru ei saa, on meloodia see, mis tundeid tekitab,» sõnas ta.

Praeguseks on laulu- ja tantsupeole registreerinud ligi 50 koori ja tantsugruppi 13 riigist. Kaugemalt tulevad väliseestlased Austraaliast ja Kanadast.

Seda, kuidas tantsud täpselt käivad, käis mullu novembris USAs õpetamas tantsupeo D-tantsurühmade üldjuht Erika Põlendik. ««Hästi» ei ole nüüd õige sõna, kuidas nad tantse oskasid, aga nad olid kõik korrektselt ära õppinud,» rääkis Põlendik. Ta lisas, et tema ülesanne oli tantsudele veel nii-öelda pipart ja soola lisada.

Väljastpoolt Eestit tulevatele kooridele ja tantsugruppidele on peost osavõtu tingimused samad mis Eesti osalejatelegi.

See olevatki Põlendiku sõnul kõige raskem, sest Eestis on õpetajad kogu aeg käe-jala juures. «Kui mure tekib, võtad toru ja helistad,» selgitas ta. «Väljastpoolt tulevad tantsijad on siinsest eraldatud, neil on eesti tantsu tunnetada oluliselt raskem.»

Ent Põlendiku sõnul ootavad USA tantsijad pikisilmi pidu ja neil on suur tahtmine siia tulla. «Ma ei karda nende pärast, nad saavad hakkama,» rõõmustas naine. «Heas mõttes soovisid nad minult koorida seitse nahka ja tegid kõvasti tööd, kui seal olin.»

Laulupeo muusikatoimetaja Ave Sopa sõnul pole laulupeo korraldajad pidu väljaspool Eestit välja kuulutanud. «Tulevad koorid, kellel on mingi seos Eestiga,» rääkis ta. «On neil siis Eestis sõpruskoor või laulab kooris mõni eestlane, nagu Hispaania kooris.»

Tantsutoimetaja Kadri Tiisi sõnul on paljud tantsugrupid praeguseks tantsupeole tuleku mõttest loobunud. «Ei oskagi öelda, mis põhjuseks on, eks meil ole ka omad tingimused,» ütles ta.

Tantsugrupis peab olema vähemalt kaheksa segapaari. «Pahatihti tantsivad mõnes grupis aga naised koos,» lisas Tiis.

Ka pakkus ta, et väljastpoolt tulevad tantsijad ei kujuta ette, milline tamp ja raske töö neid nädal aega enne tantsupidu Eestis ees ootab.

Esinejad mujalt
Lauljad:
•    Segakoor Beene (Belgia)
•    Coro de Tian (Hispaania)
•    St. Edmundsbury Male Voice Choir (Inglismaa)
•    Toronto Eesti akadeemiline segakoor Ööbik (Kanada)
•    Estonia segakoor (Kanada)
•    Hamiltoni Eesti Seltsi segakoor (Kanada)
•    Toronto Eesti meeskoor (Kanada)
•    Vancouveri Eesti segakoor (Kanada)
•    St. Thomas Aquinas High School Choir (Kanada)
•    Toronto Eesti koolikoor (Kanada)
•    Göteborgi Eesti segakoor (Rootsi)
•    Stockholmi Eesti segakoor (Rootsi)
•    Stockholmi Eesti kooli mudilaskoor (Rootsi)
•    Stockholmi Eesti kooli lastekoor (Rootsi)
•    Jenaer Madrigalkreis (Saksamaa)
•    Chor St. Martini Berlingen (Saksamaa)
•    Euroopa eestlaste segakoor (Saksamaa)
•    Junges Vokalensemble Hannover (Saksamaa)
•    Helsingin Lauluveljet (Soome)
•    Kopenhaageni Eesti koor (Taani)
•    Eesti Seltsi naiskoor Sõleke (Ukraina)
•    Kalevala Choir (Ungari)
•    Cantemus Boy’s Choir (Ungari)
•    Baltimore-Washingtoni Eesti segakoor (USA)
•    Oregon Repertory Singers (USA)
•    Seneca Camerata (USA)
•    New Yorgi Eesti naiskoor (USA)
•    Piedmont Choirs Ensemble (USA)
•    Trillium (USA)
•    Cantabile Youth Singers (USA)
•    New Yorgi Eesti meeskoor (USA)
•    Peterburi Eesti kultuuriseltsi segakoor Kaja (Venemaa)
•    Kaukaasia laulumemmed (Venemaa)
Tantsijad:
•    Eiderattad (Austraalia)
•    Virmalised (Austraalia)
•    Naabrimari võimlemisgrupp (Belgia)
•    Naabrimari tantsugrupp (Belgia)
•    Vancouveri Kilplased (Kanada)
•    Veskimäe (Rootsi)
•    Tuhandest Tuulest (USA)
•    Tulehoidjad (USA)
•    Kisivasukas ja Gypsy (USA)
Puhkpilliorkestrid:
•    Jeugdconcertband Landen (Belgia)
•    Jernsbanens Musikkorps Stravanger (Norra)
•    Randaberg Musikkorps (Norra)
•    Kongsberg Byorkester (Norra)
•    Värnamo City Brassband (Rootsi)
•    Symphonisches Blasorchester Kaiserslautern (Saksamaa)
•    Helsingin Liikennelaittoksen Puhhallinorkesteri (Soome)
Allikas: Laulu- ja Tantsupeo SA