Kui Afganistani provintsid otsustaksid võistelda selles, kes ületab kõige sagedamini rahvusvaheliste uudiste künnise, eristuks kaks favoriiti, kelle edumaa on mäekõrgune – Kandahar ja Helmand. Viimane on ühtlasi ka eestlaste põhiline tööpõld kriisidest puretud riigis.
Glamuuri on Helmandi «populaarsuses» aga minimaalselt. Põhimõtteliselt piirdub see faktiga, et mullu sattus Pakistaniga piirnevasse lõunaprovintsi kaks Euroopa siniverelist.
Briti troonipärimisjärjekorras kolmandal kohal olev prints Harry käis ülemöödunud aasta lõpus ja möödunud aasta alguses oma sõjaväelasetööd tegemas, kuid pidi üksusekaaslastest varem koju tulema, sest info tema asukohast lekkis enneaegselt avalikkuse ette.
Taani kroonprints Frederik ajas kõrbemundri selga mullu detsembris. Selleks et käia koos kaitseminister Soren Gadega vaatamas oma riigi Helmandis teenivaid üksusi.
Enamasti jõuab Helmand uudislinti teistsugustel asjaoludel. «Siin on see, mida me mõnikord kutsume mässuliste südameks ja kopsudeks,» ütles provintsi ülesehitusmeeskonna asejuht Kevin McGurgan Postimehele. «Ja see on piirkond, kus jaanuaris juhtus 41 protsenti intsidentidest, kus ISAFi (NATO rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude – toim) ja Talebani vahel kuulid lendama hakkasid.»
Tänu provintsi läbiva Helmandi jõe oru viljakusele oli see kant 1970ndail ka Afganistani suurim põllumajanduspiirkond. Põllud rohetavad siiani, kuid vahepealsete kümnendite looduslikud ja poliitilised põuad on kunagisest Afganistani toitjast teinud nii riigi kui kogu ülejäänud maailma juhtiva uimastaja – söögitaimed on välja vahetanud oopiumimoon.
Umbes 90 protsenti maailma heroiinist saabub Afganistanist. Sellest valdav osa Helmandist. Süstlaori Eestis on suure tõenäosusega samade Talebani võitlejate ohver, kes narkoraha eest ostetud relva Helmandis Eesti sõduri vastu suunavad.
Kui Afganistan on praegu NATO tähtsaim operatsioon, siis just Helmandi ja Kandahari saatusest sõltub suuresti selle edu. Mujal Afganistanis ründavad terroristid üsna harva, lõunas peavad nad aga lahinguid.
Ning, nagu tõdevad mõned vaatlejad, teevad nii NATO vaenlased kui sõbrad alliansi tulemustest Afganistanis ilmselt omad järeldused selle tugevuse kohta ka mujal. Näiteks võimekusest kaitsta omi liikmeid.
Ometi pole kaks võtmerolli omavat lõunaprovintsi just kant, kuhu kõik NATO liikmed ühel häälel ja meelel vägesid ja tsiviilabi läkitaksid.
Lisaks NATO poolt Helmandi päästmise üritust nii sõjalises kui tsiviilplaanis juhtivatele brittidele on seal veel taanlased ja eestlased. Eesti veidi vähem kui 130 kaitseväelasega sõjaliselt ja meditsiinieksperdiga tsiviilpoolelt. Tänu USA uue presidendi Barack Obama vägede juurdetoomise kampaaniale lisanduvad neile nüüd ameeriklased, kes on Afganistani ka siiani enim igasugust abi saatnud.
Helmandi provints
• 62 337-km2 pindalaga provintsis elab 700 000 – 1,4 miljonit inimest. Täpset arvu ei tea keegi, kuna sõdade tagajärjel on paljud põgenenud.
• Helmandi pealinn on Lashkar Gah, kus asub ka Briti sõjaväebaas, millest juhitakse nii NATO rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) operatsioone kui provintsi ülesehitusmeeskonna (PRT) tegemisi.
• Ka Eesti ligi 130 Lõuna-Afganistani saadetud kaitseväelast ja PRT juures töötav meditsiiniekspert Anu Raisma baseeruvad seal.
Allikas: PM