Lisaeelarvest saavad raha lasteaiad, koolid, tee-ehitus, pensionärid ning leidub ka rida e-valimiste vastase propagandatrükise väljaandmiseks.
Tallinna teine lisaeelarve annab näpuotsaga kõigile
18. oktoober 2012, 19:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavuse linnaeelarve sissetulekute ja väljaminekute maht suureneb teise lisaeelarvega 2,6 miljoni euro võrra ja tänavuse linnaeelarve täpsustatud maht saab olema ligi 486 miljonit eurot. «Lisaeelarvega saavad olulised linnaelu valdkonnad veel selle aasta lõpus lisavahendeid,» ütles linnapea Edgar Savisaar volikogu ees esinedes.
«Olulisemad valdkonnad, kuhu seda raha kulutada on eeskätt haridus. Haridusasutustele nähakse ette täiendavad vahendid kompenseerimaks küttehinna tõusus. Aga ka koolieelsetele lasteasutustele toimetulekuraskustes perede laste toitlustuskulude katmiseks,» rääkis Savisaar.
Sotsiaalhoolekande valdkond saab lisaeelarvest 500 000 eurot täiendava pensionilisa maksmiseks. Lastehoiuteenuse hüvitiste summat suurendatakse 210 000 euro ja puuetega inimeste hooldajatoetusi 100 000 euro võrra.
«Ühistranspordi liiniveomahtude tagamiseks on ette nähtud vahendeid 109 000 eurot ja uue piletisüsteemi rakendamisega seotud kuludeks 291 000 eurot. Teeremondiks 1,2 miljonit eurot, mis on mõeldud nii linnatänavatele, kuid kindlasti suures mahus ka kvartalisisestele teedele. Ning tänavavalgustusele täiendavalt 500 000 eurot, peamiselt elektrienergia võrgutasust tingitud kulude katteks,» loetles linnapea.
Muuhulgas näeb lisaeelarve ette ülelinnaliselt tähtsa projektina 10 249 eurot e-valimiste kahjulikkust käsitleva raamatu koostamiseks ja trükiks. «Ma arvan, et tegelikult oleks selleks pidanud rohkem raha ette nägema, sest mina arvan, et e-valimistega võltsitakse valimistulemusi. Ja küll teie hakkate seda ka uskuma,» kinnitas Savisaar linnavolinikele.
«Igal juhul vajab valija rohkem informatsiooni selle kohta, miks neid e-valimisi läbi viiakse, miks näiteks Ameerika Ühendriikides ei mindud seda teed ja ma arvan, et paljud inimesed on tänulikud Tallinna linnale, kui meie poolt selline informatsioon tuleb,» lisas ta.
«Seda lisaeelarvet vaadates ei olnudki nii paha tunne, nagu tavaliselt neid vaadates on. Oli täitsa hea lugeda. Mulle meeldis see, et kui ma olen varem volikogu kõnepuldist olen linnavalitsust üles kutsunud inimeste muredele reageerima, siis tundub, et need üleskutsed ei kõlanudki päris kurtidele kõrvadele. Samas pole ka liigseks rõõmustamiseks põhjust. Seda eelarvet iseloomustab pärast suure noosi laialitassimist alles jäänud palukeste jagamine. Siiski tuleb tunnistada, et eelnõus on üsna mõistlikke ettepanekuid,» ütles volikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak.
IRLi fraktsiooni esimees Toivo Jürgenson oli palju kriitilisem. «Lühidalt kokku võttes, keskerakondlik linnavalitsus on oma eelarvepoliitikaga ebaõnnestunud. Linn laguneb, raha kulub kõige muu peale. Eelarve on tasakaalust väljas, laenukoormus suureneb. Sellepärast me hääletasime selle aasta eelarve vastu. Nüüd esitati lisaeelarve, mille maht linnaeelarvest on 0,5 protsenti. Pisikeste propagandistlike rahaeraldistega suuri küsimusi ei lahenda: tänavad lagunevad edasi, lasteaiad on alarahastatud ja koole finantseeritakse endiselt vaieldava PPP-skeemi järgi,» loetles ta.
«Tallinna võlakoormus on Keskerakonna juhtimisel kerkinud 44 protsendilt 2007. aastal 57 protsendini tänavu. Võlgu elamise asemel tuleks võimaluste piires võlakoormat vähendada ning jätkuva kulutamise asemel tuleks see raha suunata võlgade tasumisse,» ütles Jürgenson.
Täna oli volikogus lisaeelarve kaks esimest lugemist, kolmas lugemine ja eelarve vastuvõtmine on kavas järgmisel volikogu istungil, mis toimub 1. novembril.