Haigekassa nõukogu jäi oma pakkumise juurde

Haigekassa.

FOTO: Toomas Huik / Postimees

Täna koos istunud haigekassa nõukogu otsustas jääda arstidele tehtud viimase pakkumise juurde ning menetleb järgmise aasta ravikindlustuse eelarvet, lähtudes sellest, et arstidele pakutakse palgatõusu järgneva kahe aasta jooksul.

Haigekassa nõukogus läbis täna esimese lugemise järgmise aasta ravikindlustuse eelarve.

Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas pärast koosoleku lõppu, et riigieelarvest tuleb arst-residentide ja kiirabitehnikute palgatõus, nii nagu sotsiaalminister Hanno Pevkur on meedikutega peetud läbirääkimistel lubanud.

Teiseks kinnitas ta, et haigekassa ei muutnud oma pakkumist palgatõusuks, vaid lähtub jätkuvalt kahe aasta peale jagunevast palgatõusust tervishoiutöötajatele. See on eelarveläbirääkimistel arvestuse aluseks.

Nõukogu nõustus ka haigekassa juhatuse ettepanekuga pikendada ambulatoorse eriarstiabi esmast visiiti viie minuti võrra ja parandada märkimisväärselt hooldusravi võimalusi.

Haigekassa järgmise aasta eelarve kasvab võrreldes tänavuse aastaga kulude osas 55 miljoni euro võrra. Nõukogu esimees, sotsiaalminister Hanno Pevkur selgitas, et kulude kasv peab mahutama nii meditsiinitöötajate palgatõusu, aga ka selle, et ravimid lähevad patsiendi jaoks odavamaks, et sklerosis multiplexi põdejad hakkavad saama ka bioloogilist ravi, et eriarstide ja perearstide vahele tuleb e-konsultatsioon, et perearstid saavad juurde võtta teise täiskohaga töötava pereõe.

«Sarnaseid sõnumeid on eelarves veel teisigi, mis muudavad patsiendile ravi kättesaadavamaks,» ütles Pevkur.

Pevkuri sõnul on haigekassa reserve plaanitud esialgseid maksulaekumist prognoose arvestades kasutusele võtta ligi 10 miljonit eurot. «See suurus selgub järgmise aasta lõpuks ja sõltub sellest, milline tuleb järgmisel aastal maksulaekumine. Kui jääb allapoole prognoositust, siis võetakse rohkem reserve kasutusele, kui ülespoole, siis on valikukoht, kas mingeid kulusid ümber vaadata või võetakse jaotamata tulemit vähem kasutusele. Nii on see igal aastal,» selgitas Pevkur.

Jaotamata tulemi arvelt palgatõusu ei saa

Rahandusminister Jürgen Ligi tuletas meelde, et haigekassa eelarves on juba mitmeid aastaid miinus. «Igal aastal võetakse reservidest kümme miljonit eurot lisaks. Ei ole aga võimalik, et kui näen hoiusel raha, siis tõstan selle eest inimese palka – järgmisel aastal on lisaraha samamoodi vaja,» näitlikustas Ligi, viidates streikijate nõudele, et puuduoleva raha peaks võtma haigekassa reservide jaotamata tulemi osast.

«See on igal juhul hea, et saame heade aastate raha kasutada,» lisas ta ja raputas pead küsimuse peale, kas jaotamata tulemi osa reservides kasvada võib.

Nõukogu esimees Pevkur nimetas ka, et hooldusravis, kus on tänu suurtele investeeringutele juurde tulnud palju voodikohti, kasvab eelarve tuleval aastal 17 protsenti.

Kui ravijuhtude üldarv jääb tuleval aastal statsionaaris kokkuvõttes samaks, siis raviliikide vahel jagatakse juhtumeid ringi. «Mõningane vähenemine toimub näiteks statsionaari siseosakondades, sest osa statsionaarsetest ravijuhtudest liigub päevaravisse ja osa hooldusravisse,» nimetas Pevkur.

Mis puudutab streikijate ühte olulist nõudmist vähendada nii ambulatoorses vastuvõtus kui ka statsionaaris arstide ning õdede koormust, siis ambulatoorse esmase vastuvõtu pikendamine on haigekassa eelarves arvestatud. «Seejuures on kaks lisaklauslit. Kui esmasel visiidil tegeletakse patsiendiga pikemalt, siis peaks teisi, kolmandaid või neljandaid vastuvõtte vähemaks jääma,» selgitas Pevkur.

«Teisalt peaks aja pikendamisel jääma arstil ka rohkem võimalusi sisestamaks elektroonilisse tervishoiusüsteemi andmeid, mida saab ka patsient näha. Täna on kahjuks väga palju juhtumeid, kus ajapuudusest tulenevalt ei jõua terviseinfo patsiendini eletroonilist teed pidi nii, nagu see seaduse järgi peaks olema.»

Statsionaaris koormuste vähendamiseks ei ole haigekassa juhatuse selgituse kohaselt võimalik seda ilma analüüsita mehhaaniliselt teha, nagu ambulatoorses vastuvõtus. «See mõjutab kogu ravijuhu hinda ja kogu selle käsitlust,» vahendas nõukogu esimees haigekassa juhatuse selgitust. «Nii juhatus kui nõukogu on valmis selle teema lauale võtma – pärast pikemat analüüsi,» kinnitas Pevkur. «Näiteks arvutades, milline on õe tööaeg esimesel päeval, kui patsient haiglasse tuleb, kui teenuseid, mida õde patsiendile tegema peab, on rohkem kui järgmistel haiglapäevadel,» näitlikustas nõukogu esimees.

Teisele lugemisele saadetud eelarves suurendatakse palgakomponenti 2013. aastal hooldajatel 13,7 protsenti, õdedel 9,7 protsenti ning arstidel 6,1 protsenti. Ravikindlustuse tulude suuruseks on järgmisel aastal planeeritud 832,1 miljonit eurot, kuludeks 841,3 miljonit eurot. Haigekassa 2013. a. tulude ja kulude vahe e. jooksva puudujäägi rahastamiseks on järgmisel aastal kavas kasutada 9,1 miljoni euro ulatuses jaotamata tulemit, lisas Ross.

«Seetõttu arvan, et oleme 2013. a. eelarve üldises kontekstis leidmas kompromissi palgakomponendi tõusu ja pakutavate tervishoiuteenuste vahel,» ütles haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross.

Nõukogu koguneb eelarvet uuesti arutama 23. novembril.

Tagasi üles