Kõlvarti esindaja kohtus: kapol pole pädevust toppida oma nina päevapoliitikasse

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kaitsepolitsei esindajad Allar Jõks (vasakul) ja Carri Ginter (paremal) ning kapo ametnik Tallinna halduskohtus.

FOTO: Merike Teder

Kohtuvaidluses kaitsepolitseiametiga Tallinna abilinnapead Mihhail Kõlvartit esindav vandeadvokaat Oliver Nääs ütles, et kohus peab määrama kindlaks, kuhu üldse tohib kapo oma nina toppida.

Mihhail Kõlvarti esindajad Üllar Talviste ja Oliver Nääs Tallinna halduskohtus.

FOTO: Merike Teder

Tallinna halduskohtus algas täna arutelu Mihhail Kõlvarti kaebuse üle, kus ta nõuab kaitsepolitsei aastaraamatus tema kohta avaldatud väidete tagasilükkamist. Kõlvart ise täna kohtuistungil ei olnud.

Mihhail Kõlvarti esindaja Oliver Nääs ütles, et antud vaidluses on kohtu ülesanne määrata kindlaks, kuhu võib kapo oma nina toppida. «Mingeid õigusliku sisuga etteheiteid talle ei ole – ainuke etteheide on, et ta käitus valitseva poliitika vastaselt. Aga demokraatlikus ühiskonnas on see täiesti normaalne, ideede võitlus sunnib meid mõtlema ja tegema oma valikuid,» rääkis Nääs.

«See tundub absurdne, et me peame vastuluure organisatsiooniga vaidlema kohtus poliitika üle,» ütles Nääs. Tema sõnul ei järginud Kõlvart põhilist, võimul oleva partei suunda. «Metsik arenguhüpe umbes 50 aastat tagasi,» ironiseeris Nääs ja lisas, et kapol pole pädevust toppida oma nina päevapoliitikasse.

Advokaat rõhutas, et kuski peab olema oht, mida soovitakse ennetada, et kapo tegutsema hakkaks. «Kas kuskil on mingi kommunist või midagi sellesarnast, kes sooviks Eesti riigivõimu muuta?» päris Nääs. Selle kohta pole aga kapo konkreetseid tõendeid esitanud.

Kõlvarti teine esindaja Üllar Talviste omakorda arutles, et kui põhiseadusvastaseks ja ohuks riiklusele on eesti õppekeele vastane võitlus gümnaasiumides, siis miks ei rakendata samu meetmeid Andrus Ansipi vastu, kes on rahuldanud taotlusi eesti keelele üleminekuks pikendust anda.

«Ma saaks aru, et neid tegevusi oleks rakendatud härra Põdra või Dresseni suhtes, aga need asjad magati maha. Siis tahetakse olla hästi tubli ja keeratakse vint üle. Lojaalsusvärinate all on tehtud kärbsest elevant,» leidis Talviste, iseloomustades Kõlvarti tegevuse avaldamist kaitsepolitsei aastaraamatus.

Vaidlus lausete üle

Seejärel asuti arutlema konkreetseid kapo aastaraamatus olnud lauseid, mida Kõlvart vaidlustas, võttes ükshaaval ette nendes esitatud faktiväited ja kõlanud sõnad. Kapo esindaja Allar Jõks küsis, millega lükkab Kõlvart tagasi väite, et tal olid varjatud kontaktid Juri Tsvetkoviga. Kõlvarti esindajad vastasid, et tal olid kontaktid, aga mitte varjatud.

Jõks küsis seepeale, mismoodi sisustavad Kõlvarti esindajad sõna «varjatud kontakt» ning Talviste vastas, et see on kapo ülesanne see fraas tähendusega sisustada, sest nemad on aastaraamatus seda väljendit kasutanud.

Veel vaieldi väite üle, et Kõlvart toetab Vene Föderatsiooni kaasmaalaspoliitikat. Kaitsepolitseiameti esindaja, vandeadvokaat Carri Ginter küsis, mismoodi nad sisustavad sõna «toetama», mida Nääs püüdis selgitada, et selle kirjeldamiseks peab olema ajaliselt mingi tegevus tõendatud. Ginter küsis, kas kaebaja hinnangul on võimalik ka «moraalne toetus», millele Nääs vastas jaatavalt. Seepeale leidis Ginter, et «moraalne toetus» on piisavalt umbmäärane termin, mille ümberlükkamiseks tuleb esitada konkreetseid faktiväiteid.

Teoreetiline arutelu ulatus sinnani, et Talviste küsis Ginterilt, kas väide «te rikute abielu» on faktiväide või mitte.

Vaidluse tulemusel selgus, et Kõlvart ei vaidlusta avalikku vastutegevust vene gümnaasiumide eesti keelele ülemineku kohta, mida ta on tunnistanud, küll aga väidet «varjatud vastutegevus». Taas jõuti sinnani, missugused tegevused on varjatud ja missugused mitte. «Kui te lähete sauna, siis te varjate end käterätikuga,» tõi näite Talviste.

«Kas minu mõtted on varjatud või avalikud?» jätkas Ginter. «Üldiselt on need eelkõige arusaamatud,» vastas Talviste. «Kui ma olen oma büroos, kas ma olen avatud või varjatud? Kui ma lähen tualetti?» päris Ginter edasi. «See on täiesti avatud tegevus,» vastas Talviste, mispeale Ginter muigas, et tõenäoliselt on kontorite tualetid erinevad. Hiljem jõudis Talviste siiski sinnani, et üldjoontes on tualetis käik varjatud tegevus, kui just inimestel ebatavalisi harjumusi pole.

Jõks: Kõlvart tegi üleskutseid võimupositsioonilt

Kaitsepolitsei esindaja Allar Jõks sõnas oma kõnes, et kapol on seadusest tulenev pädevus aastaraamatus andmete avaldamiseks ning õigusliku aluse olemasolu on kinnitanud ka õiguskantsler. «Tundub, et kolleegid püüavad vaidlustada kapo pädevust ja laseks kohtul hakata seda ümber hindama. Sellist pädevust kohtul pole,» märkis Jõks.

Jõks ei pidanud kohaseks Kõlvarti alternatiivnõudes esitatud kuvandit, justkui oleks vaidluse puhul tegu üksikisiku raske võitlusega repressiivorgani vastu. «Abilinnapea, kellel ametivõimust tulenevalt on võim koolijuhtide üle, on üles kutsunud koole ja hoolekogusid taotlema eestikeelsele õppele üleminekul pikendust ehk teisisõnu Mihhail Kõlvart on isik, kes esindab Tallinna linnavalitsuse seisukohti,» leidis vandeadvokaat.

Eraldi selgitas ka Jõks, et kaitsepolitsei ei avaldanud Kõlvarti tegevust aastaraamatus vaid seetõttu, et ta on kritiseerinud valitsuse poliitikat. «Oleme esitanud tõendid, et see ei piirdunud kritiseerimisega, vaid noorte vastuseisu organiseerimise ja võimupositsioonilt tehtud teiste üleskutsetega neile, kes on tema ametipositsioonist otseselt sõltuvuses,» rääkis Jõks.

«Seetõttu oli selle info avaldamine põhjendatud, kuna oli tarvis tuua välja ohte Eesti julgeolekule. Keelepoliitika on osa lõimumispoliitikast, mis tagab ühiskonna stabiilsuse, mis omakorda tagab riigi julgeoleku,» ütles Jõks ja soovitas selle lause vastuseisjatel meelde tuletada, mis juhtus 2007. aasta aprillis.

Kohtunik Elle Kask küsis, kas raamatus avaldatu on faktiväited või väärtushinnangud. Ginter vastas, et sõltub lausetest, mida kaebaja vaidlustab. «See eelnev vaimne harjutus ei olnud meelelahutuseks, vaid selleks, et täpsemalt selgeks saada, mida kaebaja vaidlustab,» sõnas Ginter ja tõi näiteks, et mingis kontekstis on väärtushinnang sõna «toetamine» ning «noorte koondumine».

Kohtuniku küsimusele, kas saatkonna töötajale raamatute üleandmine oli kaitsepolitsei hinnangul varjatud või avalik tegevus, vastas Ginter, et kuna see ei toimunud saatkonnas ega linnavalitsuses, samuti mitte tööajal, oli nende arvates tegu varjatud tegevusega.

Kapo küsimusele, kas Kõlvart vaidleb ka selle üle, et raamatud üle anti või mitte, jäid Nääs ja Talviste vastuse võlgu ning kohtunik leidis, et sellistele küsimustele vastamiseks olekski oluline kaebaja enda kohalolek kohtus.

Talviste ja Nääs küsisid kaitsepolitsei advokaatidelt veel mitmeid küsimusi, näiteks, kas Tallinna abilinnapea allub valitsusele või mida peate silmas haridus- ja keelepoliitika all, mille peale kapo esindajad said pahaseks, et kaebaja esindaja viib kohtuistungil läbi advokaatide teadmiste kontrolli.

Talviste selgitas, et talle jääb vaidluses arusaamatuks, mis loogika järgi võib õiguspärane käitumine tuua inimesele negatiivseid tagajärgi.

Täna kuulati üle ka kaebajapoolne tunnistaja, MTÜ Vene Kool Eestis kunagine juhatuse liige Aleksandr Tarakanov, kes rääkis koosolekust, mil nimetatud mittetulundusühing loodi. Koosolekul osales ka Kõlvart, kes valiti seal MTÜ nõukogu liikmeks, kuid juhatuse liikmeks keeldus ta saamast. Advokaatide küsimustele vastates ei suutnud ta siiski meenutada, mida konkreetsemalt abilinnapea Kõlvart kõneles, sest ümarlauas käidi välja mitmeid mõtteid, millest protokolliti need, millega kõik nõus olid.

Küll aga rääkis Tarankov, et tänu Kõlvarti tööle hakkasid haridusministeeriumi esindajad külastama vene koole. Ka tunnistaja osales ühel sellisel koosolekul, kus ministeeriumi esindaja kuulas tähelepanelikult lapsevanemate esindajate vajadusi ja seisukohti. «Selgitasime, et ei ole valmis 60-protsendilisele eestikeelsele õppele üleminekuga, sest lapsed oskavad eesti keelt halvasti ja kuna pole täisväärtuslikku programmi, metoodikat,» kõneles ta.

Kohtunik Kask küsis mitmel korral Tarakanovilt, kas kohtumistel räägiti ka Tallinna humanitaargümnaasiumist või külastati seda, kuid mees seda ei mäletanud. Kohtunik selgitas oma küsimuste tagamaad, et tegu on vene kooliga, mis on riigieksamite põhjal edetabeli tipus koos mitmete eestikeelse õppekeelega koolidega. Kask päris, miks ei tutvutud ega arutletud selle kooliga, mida nemad teisiti teevad. Samuti selgitas kohtunik tunnistajale, kuidas Soomes kooli minevale võõrkeelsele lapsele hakatakse kohe 1. klassist soome keelt õpetama.

Pimeõigusmõistmine

Kõlvarti esindaja Üllar Talviste rääkis ka kohtus, et tegu on pooleldi pimeõigusmõistmisega, kuivõrd Kõlvarti kaitsjad ei saa näha kapo tõendeid selles vaidluses. Nimelt keeldusid Talviste ja Nääs taotlemast ligipääsuluba, kuid kaitsepolitsei esindajate kinnitusel on osa tõendeid riigisaladus.

Talviste pühendas teist istungit järjest suurt tähelepanu küsimusele, mis kuupäeval kapo esindajad kohtus Allar Jõks ja Carri Ginter said juurdepääsuloa riigisaladusele. Jõks ja Ginter märkisid, et kuupäeval pole tähtsust ning keeldusid seda täpsustamast. Sama leidis ka kohtunik. «Vastasel juhul poleks olnud neil võimalikki nende dokumentidega tutvudagi,» sõnas kohtunik ning Ginter kinnitas sõnaselgelt, et pole dokumente näinud enne loa saamist.

Talviste selgitas, et tema hinnangul jättis kapo kohtule tõendid esimeseks tähtajaks esitamata seetõttu, et kapo esindajatel ei olnud sel ajal riigisaladuse ligipääsuks luba.

12. aprillil avaldatud kaitsepolitsei aastaraamat märkis, et Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti aktiivses tegevuses venekeelsete gümnaasiumide säilimise nimel võib näha seoseid Venemaa kaasmaalaspoliitikaga. Aastaraamat tõi peatükis «Põhiseadusliku korra kaitse» esile Kõlvarti avalikke ja varjatud kontakte Venemaa suursaatkonna diplomaadi Juri Tsvetkoviga ning loetles tema teisi tegevusi venekeelsete koolide eest võitlemisel. Kõlvart andis sellise info tagasi lükkamiseks kaebuse halduskohtusse 7. mail.

Tagasi üles