Tallinn esitas kohtule nõude tühistada valitsuse otsus tagastada Mustpeade maja ning linna esindajad rõhusid tänasel kohtuistungil kaebust põhjendades just sellele, et kohus tunnistas 1999. aastal hoonekompleksi õigustatud subjektiks Mustpeade vennaskonna, kuid tagasi tahab vara saada hoopis teine organisatsioon.
Tallinnas Pikal tänaval asuva Mustpeade maja hoonekompleksi tagastamise taotluse esitas 1991. aasta 10. detsembril 1961. aastal Hamburgis registreeritud Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval, kes peab end Mustpeade vennaskonna õigusjärglaseks. 1999. aastal tegi Tallinna linnakohus aga otsuse, et vara tagastamise õigustatud subjekt on Mustpeade vennaskond. Sellele vastuolule ongi Tallinn oma vara mittetagastamise kaebuse üles ehitanud.
Pärast pikki vahepealseid kohtuskäimisi ei rahuldanud valitsus tänavu 28. juuni korraldusega Tallinna linnavolikogu taotlust jätta Mustpeade maja tagastamata. Seepeale kaebaski Tallinn valitsuse niisuguse otsuse 26. juulil Tallinna halduskohtusse.
Eilsel istungil rõhusid Tallinna õigusdirektor Priit Lello ning vandeadvokaadid Triin Biesinger-Jusmann ja Ain Alvin, et hoonekompleksi ei saa tagastada taotlejale, kuna kohus on õigustatud subjektiks tunnistanud hoopis Mustpeade vennaskonna. Seetõttu väitsidki Tallinna esindajad, et kohtuvaidluse üks põhiküsimus on see, kas tagastamistaotluse esitajat saab pidada õigustatud subjektiks.
Tallinna esindajad rõhutasid kohtus, et Mustpeade vennaskonna põhikiri registreeriti Eestis 1938. aastal ning 1940. aastal vennaskond lõpetas ja ei ole võimalik tõestada, et nende tegevus jätkus. Väidetav õigusjärglane hakkas tegutsema alles 1961. aastal ning see, et nad on oma põhikirjas end mustpeade õigusjärglaseks tunnistanud, et pidavat midagi tähendama. Seega ei ole Mustpeade vennaskond ja tema väidetav õigusjärglane samastatavad.
Teise olulise asjana, millele Tallinn on oma kaebuse üles ehitanud, nimetasid linna esindajad kohtus asjaolu, et Mustpeade vennaskond ei ole olnud ühiskondlik organisatsioon, kelle tegevus oleks suunatud väljaspoole. Põhikirja järgi oli vennaskond kaupmeeste kooslus, mille põhieesmärk oli toetada oma liikmeid, seega oli tegemist suletud ühinguga. Väidetavalt on ka 1961. aastal asutatud organisatsioon samalaadne.
Tallinna kaebuse üks argumente on selles, et Mustpeade maja vastu on suur ühiskondlik huvi. Siit tekibki küsimus, kas see huvi on paremini rahuldatud siis, kui hoonekompleks kuulub linnale või eraomanikule. Oma seisukoha tõestuseks esitas linn kohtule rohkem kui 100 000 linlastelt kogutud allkirja maja tagastamise vastu. Kohus neid aga tõendina vastu ei võtnud.
Kolmanda poole ehk tagastamistaotluse esitaja esindaja väitis kohtus, et kohus käitus allkirjade tagasilükkamisel igati õigesti, kuna esitatud küsimus oli demagoogiline ning eksitas inimesi. Kohtu eesistuja Tiina Pappel kinnitas, et allkirjadel ei ole tõendina tähtsust.
Tallinna esindajad väitsid, et Mustpeade maja tagastamise taotleja on küll linnale pakkunud kokkulepet, aga see on väga üldsõnaline ja napp ning linnal puudub kindlus, et selline lepe kunagi ka sõlmitakse. Pealegi saab kokkulepet alati ühepoolselt lõpetada. Valitsus on oma otsuse tegemisel aga kokkuleppet pakkumist väga oluliseks pidanud.
Vastutaja esindaja, vandeadvokaat Asko Pohla sõnul tuleb 1999. aasta kohtuotsusest selgelt välja, et Mustpeade maja tagastamise õigustatud subjektiks on peetud taotluse esitajat, kuid Tallinn pole siiani seda endale selgeks teinud ja püüab vaielda. Ta lisas, et 1999. aasta tsiviilkohtu otsus on linnale siduv, see oli ka valitsuse otsuses kirjas.
Kohus langetab otsuse 13. detsembril.