K, 1.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Uuring: hinnanguliselt jääb riik tänavu salasigarettide tõttu ilma 56 miljonist

Heidi Ojamaa
, reporter
Uuring: hinnanguliselt jääb riik tänavu salasigarettide tõttu ilma 56 miljonist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Salasigaretid.
Salasigaretid. Foto: Toomas Huik / Postimees

Hinnanguliselt jääb Eesti riik tänavu ilma 56 miljonist eurost eelarvetulust maksmata jäänud tubakaaktsiisi ja käibemaksu näol, salatubaka turuosa püsib neljandas kvartalis jätkuvalt 25 protsendi juures. 

Uuringufirma A.C. Nielseni läbi viidud regulaarse üle-Euroopalise tühjade sigaretipaki leidude uuringu esialgsetel andmetel tuuakse enamus illegaalseid sigarette Eestisse jätkuvalt Venemaalt, mõni protsent salasigarettidest pärineb Valgevenest.

Konjunktuuriinstituut on hinnanud illegaalse sigaretituru osakaaluks 2011. aastal 24-29 protsenti ning arvestuslikuks maksukaoks 61,3 miljonit eurot, mis on enam kui näiteks Päästeameti aastaeelarve.

«Eesti on silmitsi tõsise probleemiga. Nii ulatuslik salasigarettidega äritsemine annab hoogu ebaseaduslikule ärile ja mustale rahale ning toetab organiseeritud kuritegevust. Selline olukord kahjustab seaduskuulekat ettevõtlust, õõnestab kokkulepitud reegleid järgiva ühiskonna alustalasid ja annab varimajandusele hoogu juurde,» kommenteeris uuringu esialgseid tulemusi Philip Morris Balticu korporatiivsuhete juht Aušra Balčiuniene. 

Maksu- ja tolliameti (MTA) avalike suhete juht Ivi Papstel ütles Postimehele, et võitlus salakaubaga, sealhulgas salasigarettidega, on vaieldamatult üks maksu- ja tolliameti prioriteetidest. «Tolli töö korraldusest salakaubavedajate tabamisel ei saa me aga tulenevalt selle töö iseloomust paraku üksikasjalikult rääkida.»

Illegaalse kaubanduse tegevusskeem on oma olemuselt võrreldav legaalse kaubandusega – see tähendab, et ka illegaalse kaubanduse puhul saame rääkida maaletoojatest, hulgimüüjatest ja jaemüüjatest. Salakaubaveo puhul on väga oluline tabada just kogu organisaatorite võrgustik, mitte üksikud ületoojad. Seetõttu pöörab MTA tollikuritegude menetlemisel suuremat tähelepanu just grupiviisilise tegevuse tõkestamisele. Positiivne on tõdeda, et üha enam suudab MTA tuvastada terve salakauba ahela ja isikud, kes tegelevad  salakaubaveoga, selgitas ta.

«Paraku kehtib ka illegaalse kaubanduse puhul reegel «loodus tühja kohta ei salli», mis tähendab, et peale ühe ahela likvideerimist võib olla üsna kindel, et kuskil plaanib juba järgmine grupp isikuid salakaubaveo organiseerimist.»

Tollikontrolli tulemusel avastati selle aasta esimesel poolaastal näiteks üle 5,1 miljoni salasigareti. Sellele lisaks avastasid MTA uurimisosakonna töötajad kriminaalmenetluste käigus esimesel poolaastal veel 8,7 miljonit salasigaretti. Sellest suurim kogus, mille moodustasid 8,5 miljonit võltsitud Marlboro ja LM sigaretti, leiti märtsis Hiinast saabunud konteinerist.

KPMG üle-Euroopalise sigaretituru uuringu kohaselt tarbiti 2011. aastal Baltikumis 6,3 miljardit sigaretti. Eestis ja Lätis 1,8 ning Leedus 2,7 miljardit sigaretti.

Euroopas tarbiti jätkuvalt enim illegaalseid sigarette Balti riikides, Bulgaarias ja Iirimaal. Uuringu kohaselt ületas nimetatud riikides illegaalse kauba osakaal 16 protsenti, Eestis oli see mullu 17,5 protsenti.

Märksõnad
Tagasi üles