Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kaagid tegid eakate petmiseks meisterlikke kokkumänge

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tallinna tänavatel eakaid inimesi tüssanud kohalik petis Aleksei (üleval vasakul) ning tema Lätist saabunud «kaasnäitlejad» Andrejs (üleval paremal), Olegs (all vasakul) ja Zigurdas (all paremal). | FOTO: Politsei

Politsei sai kätte näitlejaandega kurikaelad, kes petsid mitme osalise ja vaatusega etendust esitades Tallinnas kümnetelt vanematelt inimestelt raha välja.



Märtsi esimesel nädalal pidasid Põhja prefektuuri töötajad kinni neli meest, kelle välja töötatud petuskeem on ehe näide sellest, kuidas rasked ajad ka kurjategijate leidlikkust arendavad. Lätist pärit Andrejsi, Olegsi ja Zigurdase ning Eestis elava Aleksei ohvriks langes mullu oktoobrist kuni tänavu märtsini ilmselt vähemalt paarkümmend vanemaealist pealinlast, kes jäid ilma kokku umbes veerandist miljonist kroonist.

«Tõeline teater koos osava näputööga,» iseloomustas kamba tegevust kriminaalasja uurimist juhtiv Põhja ringkonnaprokuröri abi Martin Tuulik.

Skeem kujutas endast mitme vaatusega etendust, kus osalesid juhuslikult valitud vanemaealine ohver ja mitu petist, kes mängisid varem kindlaksmääratud rolle. Eesmärk oli jätta mulje juhuslikust kokkusattumusest, ajada ohver segadusse, saada kätte tema pangakaart koos PIN-koodiga ja tühjendada arve.

Tuuliku sõnul toimus tegevus alati mõne Tallinna sularahaautomaadi juures ja skeem nägi tavaliselt välja järgmine.

1. vaatus. Väljavalitud ohver kõnnib rahulikult tänaval, kui tema ees astunud mehe (kurikael nr 1) taskust pudeneb ootamatult välja pangakaart. Kaardi kaotaja astub rahulikult edasi, samas kargab maas vedeleva pangakaardi juurde juhuslik möödakäija (kurikael nr 2), kes korjab selle ohvri nina all üles ning paneb taskusse.

«Kuss,» ütleb kaardi tasku pannud tegelane hämmeldunud ohvrile. «Ära tee midagi.»
Veel enne kui ohver jõuab juhtunu osas seisukoha võtta, jookseb kaardi maha pillanud mees tagasi, peab kinni nii väljavalitud ohvri kui ka pangakaardi taskusse pistnud kaasosalise ja hakkab karjuma.

Tema olla just kaotanud pangakaardi ja ainult kumbki neist kahest võis selle ära võtta. Näidaku nad nüüd oma rahakotid ja taskud lahkesti ette, nõuab mees, alustades ohvrist.
Segadusse aetud ohver näitabki enda õigustamiseks ette nii oma taskud kui ka rahakoti. «Näe, siin on vaid minu kaart,» ütleb ta pahaselt.

Kaardi kaotanud vihane mees aga kissitab lühinägelikult silmi ja ütleb, et tal oli pealtnäha samasugune, nii pisikest kirja ta prillideta lugeda ei suuda ja seetõttu ei näe ta, kas see ikkagi mitte tema kaart pole. Mees viitab läheduses seisvale pangaautomaadile ja teeb ettepaneku, et inimene võiks selle abil tõestada, et kaart on ikka tema oma.

Ohver ei oska süüdistuste tulvale muud moodi reageerida, kui panebki oma kaardi automaati ja toksib sisse ka oma PIN-koodi, tõestamaks, et kaart on ikka tema oma. Tema läheduses seisab aga üks kurjategijatest, kes piilub üle õla ja jätab PIN-koodi meelde.
«Vabandust,» ütleb kaardi kaotanud mees. «Süüdistasin teid asjatult,» nendib ta ja võtab näiliselt ette teise mehe, keda oli süüdistanud kaardi omastamises. Ohver hingab kergendatult ja astub edasi.

2. vaatus. Läheb mööda vaid mõni minut, kui ohver kuuleb selja taga jooksusamme. See on taas sama mees, kes süüdistas teda varguses.

«Kuule, ma unustasin su rahakotis ühe sahtlivahe kontrollimata,» teatab too kätega vehkides. Saab seejärel taas rahakoti enda kätte, vaatab ohvri tähelepaneliku pilgu all veel kord üle ja annab tagasi.

Asjaolu, mis ohvril aga märkamata jääb, on see, et osava näpuliigutusega kadus rahakotist ka ohvri pangakaart. Taas vabandused ja lahkuminek.

3. vaatus. Ohver kõnnib edasi ja juurdleb toimunu üle. Veel enne kui tal tuleb pähe kontrollida, kas tema rahakotis on ikka kõik alles, pöördub tema poole tänavanurgal seisev «juhuslik» möödakäija (kurikael nr 3), kes küsib teed mõnda tuntud kohta kesklinnas.

Seni kuni kolmas kurikael ohvrit kinni peab ja tegevuses hoiab, tühjendavad kaks esimest tema konto. Kui ohver lõpuks selle peale tuleb, et rahakotti kontrollida, ja kaardi sulgeda laseb, on tema arve tühi.

Tuulik nendib, et tegu on üsna uudse ja omapärase skeemiga, mis natuke sarnaneb aastataguse Leedu libapolitseinike juhtumiga. Ka siis tulid Eestisse teise riigi kurjategijad, kes petsid näitemänguga raha välja.

Kuigi praeguseks on politseisse avalduse teinud 20 ühesuguse pettuse ohvriks langenud inimest, võib kannatanuid olla veel. Kindlasti on aga neid, kes kahtlase tegevuse ära tabasid ja end petta ei lasknud. Ka neil palub prokuratuur politseisse pöörduda.

Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse juht Rain Kuus soovitab analoogilises olukorras mitte pimesi alluda võhivõõraste korraldustele, vaid säilitada rahu. «Pangakaardid on nimelised, mistõttu puudub igasugune vajadus tõendada kaardi omanikuks olemist näiteks pangaautomaati kasutades,» nentis ta.

Tagasi üles