Riigikogu liige, eetikakoodeksi koostaja Kaja Kallas imestab oma värskes blogi sissekandes selle üle, miks peetakse loomulikuks, et riigikogu liikmed võivad ministreid sõimata või üldse avalikult inimeste kohta krõbedaid sõnu öelda.
Kaja Kallas: mis hetkest sai sõimamisest inimõigus?
Kaja Kallas viitas arvamusartiklile, kus kritiseeriti riigikogu liikmete eetikakoodeksi esimest versiooni.
«Muuhulgas leiti, et säte selle kohta, et riigikogu liige võiks kolleegide, valitsuse liikmete, ametnike ja kaaskodanike suhtes olla lugupidav, viisakas ja osavõtlik, tasalülitab opositsiooni, sest nad ei saa enam ministreid sõimata. Mis hetkest sai sõimamisest inimõigus?» küsib Kallas oma blogis.
«Kas konstruktiivset kriitikat ei ole võimalik muud moodi esitada kui sõimates? Ma väidan vastupidist – kui inimest solvata, ta kapseldub ja edasine koostöö on äärmiselt keeruline,» leiab Kallas.
«Viimastel nädalatel on öeldud palju krõbedaid sõnu nii valitsuse kui ka erinevate inimeste aadressil. Kasutatud on nii järjest räigemaid väljendeid, otseütlemist kui ka varjatud solvanguid. Milleks see vajalik on? Kas teisiti tõesti enam ei saa?» arutleb Kaja Kallas.
Ta jätkab, et on saanud palju tagasisidet ka inimestelt, kes ei vaidlusta mitte riigis tehtud otsuseid, vaid seda, kuidas nendega on suheldud. «Kui viisakad ja lugupidavad ei ole riigi kõrgemad esindajad, siis kandub selline suhtumine üle ka erinevate riigiametite ametnikele, kes muredega pöörduvates kodanikes näevad vaid segajaid,» arvab Kallas.
«Lahke ja lugupidav riik koosneb lahketest ja lugupidavatest inimestest. Lugupidav suhtumine ja hea sõna aitab ka inimest ennast. Proovige, kui hea enesetunne tekib, kui ütlete kellelegi hästi, võrreldes sellega, kui olete kedagi solvanud,» lõpetab ta.