Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Hariduse uus rahastamismudel tekitab koolides ebakindlust

Pärnu vanalinna kooli eripedagoog Pille Õis oli eile koolis ajakirjanikuga kohtudes mures, et seni hästi toimiv tugiõppesüsteem võib haridussüsteemi uute rahastuspõhimõtete tõttu kannatada. FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Koolides ja kohalikes omavalitsustes valitseb hariduseelarve koostamisel ebamäärasus seoses haridusministeeriumi ponnistustega tõsta uuest aastast õpetajate palka, sest riigi haridustoetusest on viimastel aastatel peale õpetajate palkade kaetud ka näiteks tugispetsialistide töötasu.

Pärnu kesklinna koolis annavad eripedagoog ning õpiabiõpetaja ja abiõpetaja iga nädal õpiraskustes lastele kümneid õpiabitunde. «Viimasel kolmel aastal pole meie koolis tänu sellele ühtegi õpilast nn istuma jätta tulnud,» ütles Pärnu vanalinna kooli eripedagoog Pille Õis ja rõõmustas – äsja kooli väisanud haridusministeeriumi kontroll jäi kooli tegevusega hariduslike erivajadustega laste õpetamisel igati rahule.

Raha saab sildi külge

Pärnu koolis on õpiabi korraldatud nii, et osa eesti keele ja matemaatika tunde toimub kahes osas: suurem osa klassist õpib tavapäraselt, samal ajal õpivad kuni kaheksa last osas tundides sama asja väiksemas grupis abiõpetaja või eripedagoogi käe all.

«Minu rühmas on lapsed, kes muidu lihtsalt istuks tunnis ega mõtleks kaasa, sest viielised jõuavad alati ülesandest kiiremini aru saada ning vastuse kõigile ette öelda, aga väikeses rühmas peavad ka nõrgemad ise mõtlema ning tunnevad eduelamust, et nad ka saavad aru,» kirjeldas Õis abitundides toimuvat.

Pärnu vanalinna kooli 500 lapsest vajab aeg-ajalt õpiabi tervelt sada last. «Kogu tugirühm teeb kõik selleks, et laps, kes on ohu piiril, tahaks koolis käia ja suudaks õppida,» selgitas õpetaja Õis.

Pärast põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kehtima hakkamist kaks aastat tagasi, kus hariduslike erivajadustega laste õpetamise põhimõtted senisest selgemalt kirjas, on tugi- või abiõpe, aga ka psühholoogide ja sotsiaalpedagoogide tegevus koolides märkimisväärselt kasvanud.

Nii haridusministeerium kui ka koolid ja omavalitsuste haridusjuhid on ühtmoodi veendunud tugispetsialistide vajalikkuses.

Viljandi kesklinna kooli direktor Aavo Soopa tõdes, et käitumishäirete, keskendumisraskustega ja kehva lugemisoskusega lapsi on alati olnud, aga aastaid tagasi sellest ei räägitud ega mõistetud – neid peeti lihtsalt laiskadeks lasteks, kes ei taha õppida ja on konfliktsed.

«Nüüd märkame juba hoopis rohkem, meie oskused ja arusaamine kasvavad,» ütles Soopa. Kõik see hool vajab aga ka raha ning haridusministeerium ja kohalikud omavalitsused on selles asjas eri seisukohal: seaduses on kirjas, et tugispetsialistide ülalpidamine on koolipidaja, enamikul juhtudel valdade-linnade asi, aga need peavad omakorda õigemaks, kui riik selle rahalise kohustuse enda kanda võtaks.

Kohalikud omavalitsused on haridustoetust kasutanud osaliselt ka tugispetsialistide palkamiseks. Uuest aastast on haridusministeerium pannud rahale sildi külge ja nõuab, et haridustoetuse õpetaja palga osa tuleb maksta vaid õpetajate palkadeks.

Ministeerium on arvutanud, et kui 2008.–2009. aastal oli riigi antud rahal selge palgasilt küljes, oli õpetajate keskmine palk riigi keskmisest kolm protsenti kõrgem kui mullu, mil koolidele antud vabamad käed. «Õpetaja palk langes seeläbi nii kogusummas kui ka protsentuaalselt – mullu oli õpetaja keskmine palk keskmisest palgast vaid 95 protsenti,» võrdles haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Argo Kerb.

Eri ametinimetused

«Lisaks pedagoogide palgarahale on 2013. aasta eelarves koolidele ette nähtud 20-protsendiline puhver, millest peaksid tulema ka tugispetsialistide palgad, aga nüüd tuleb koolijuhil valida, kas ta maksab sellest puhvrist õpetajate motiveerimiseks preemiat ja klassijuhatajatasu või hoiab alles väljakujunenud tugisüsteemi,» selgitas Pärnu vanalinna kooli eripedagoog Õis.

Haridusministeerium täpsustas, et see nn puhver ei ole tegelikult puhver, vaid samuti õpetajate palgaraha ehk riigi haridustoetusega peab olema tagatud õpetajate palga alammäär – kõigil vähemalt 715 eurot – ning 20 protsenti annab võimaluse õpetajaile vastavalt tööpanusele lisapalka maksta.

Iga kohalik omavalitsus on tugispetsialistide rahastamise praegu omamoodi lahendanud.

Tagasi üles
Back