Jaak Valge: demokraatia versus diktatuur

Jaak Valge
, ajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis / Scanpix

Kui tahate midagi sisuliselt muuta, siis te tavaliselt kuulutate muudetava nähtuse ebasobivaks. Kuid on ka teine võimalus – muuta nähtuse tähendust. Minule sümpaatseima demokraatia definitsiooni on kümme aastat tagasi avaldatud mõjukas uurimuses «Democratization.

A Critical Introduction» pakkunud Jean Grugel: «Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed.»

Demokraatiat või rahva võimu on viimase sajandi jooksul peetud tavaliselt heaks nähtuseks: eranditeks näiteks 1930. aastate Saksamaa, mil sakslased Adolf Hitleri jälgedes Weimari vabariigi demokraatiat põlastama hakkasid, ning 1990. aastate demokraatia Venemaal, mida suur osa venelasi Boriss Jeltsini aegse kaosega seostab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles