Eesti on kakskeelne. Küll hoopis teistmoodi, kui seda kardeti 1980. aastate venestamislaine ajal. Seekord oleme ise süüdi, aga õnneks olukorras, kus diagnoos üksi võib olla pool võitu. Jutt ei ole mitte keelest kui rahvustevahelise suhtluse vahendist, vaid keelest laiemalt, kui inimestevahelisest suhtlusviisist, millesse on sisse kodeeritud teatud väljendusvõimalused, nende diapasoon, kasutamisreeglid jms.