Kama: praeguse regionaalpoliitika eesmärk on koondada kogu ressurss Tallinna

Kaido Kama Foto: Margus Ansu / Postimees

Kunagise justiitsministri ja kohaliku elu edendaja Kaido Kama sõnul on Eesti praeguse regionaalpoliitika eesmärk koondada kogu ressurss Tallinna, samas kui tegelikult tuleks maapiirkondade elushoidmiseks linnastumisele selgete mehhanismidega vastu seista.

Kama ütles presidendi mõttekoja ja koostöö kogu kärajapäeval, et haldusreform on muutunud justkui võlusõnaks ja tekitanud ettekujutuse, et kui moodustada suured ja tugevad omavalitsused, siis läheb elu regioonides õitsema, tekivad töökohad ja majandus on jätkusuutlik. Tema sõnul ei vasta see arusaam tõele, sest nii tegeletakse tagajärgede, mitte põhjustega.

Ta märkis, et Eesti praeguse regionaalpoliitika selge eesmärk on koondada kogu ressurss Tallinna. Tema sõnul reformivad ametkonnad ennast ülevalt alla, vaatamata, mida reformid tähendavad regioonidele. «Reeglina igasugune reform tähendab riigipalgaliste töökohtade kadu regioonides ja nende tekkimist Tallinnas,» lausus Kama.

Samal ajal ei too sellised reformid tema sõnul kaasa raha kokkuhoidu, mida reformide põhjenduseks tuuakse. Näiteks looduskaitsealade administratsioonide likvideerimisel ja üle-eestilise looduskaitsekeskuse loomisel kasvasid kogu looduskaitsesüsteemi ülalpidamiskulud tema sõnul hoopis 1,5 korda, kusjuures samal ajal kadusid töökohad regioonides.

Kama sõnul on linnastumine objektiivne ja üleilmne protsess, kuid küsimus on selles, kas avalik võim proovib sellele mingite mehhanismidega vastu astuda või annab hoogu juurde. «Näiteid, kuidas sellele maailmas vastu seistakse, on küll,» ütles ta, tuues esile mujal kasutust leidnud võimaluse maksta maahaigla arstile rohkem palka kui pealinnas või tagada sadakonna elanikuga paigas kõigile inimestele riigipalgaline töö.

Regionaalpoliitikat saab tema sõnul teha ka, muutes elu pealinnas võimalikult kalliks. Ta nimetas ühe mehhanismina maamaksu ning ütles, et kui linnas muutub maa omamine liiga kalliks, renditakse pindasid kas äärelinnas või viiakse ettevõtlus linnast välja. Eestis selline meede tema sõnul kahjuks ei tööta ja pigem on sellele antud vastupidine käik.

Kama lisas, et kui küsitakse, kui palju maapiirkondade elushoidmine maksab, siis asustusstruktuuri säilitamine ongi see, mille eest maksta tuleb. «Ei saa minna peale vaid majandusratsionaalsete mõõdupuudega,» lausus ta ning kordas, et ka sellega ei saavutata kokkuhoidu, kui Eesti elu muudetakse üha rohkem Tallinna keskseks.

Lisaks Kamale pidasid presidendi mõttekoja ja Eesti Koostöö Kogu ühisel kärajapäeval Eesti tuleviku ja demokraatia tervise teemadel ettekande president Toomas Hendrik Ilves, rahandusminister Jürgen Ligi, vandeadvokaat Jüri Raidla, kunstnik Kaido Ole, futurist Guido Viik ja ettevõtja Viljar Arakas.