Õppetoetust ei hakata toimetulekutoetuse taotlemisel sissetulekuna arvestama
Lisatud video!

Õppetoetused on tudengite südamel olnud väga pikka aega

FOTO: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Valitsus nõustus tänasel istungil riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekuga muuta sotsiaalhoolekande seadust nii, et loodavat vajaduspõhist õppetoetust ei hakata arvestama toimetulekutoetuse taotlemisel sissetulekute hulka.

Vajaduspõhise õppetoetuse sissetulekute hulka arvestamine või mittearvestamine oli enne valitsuses eelnõu heakskiitmist üheks olulisemaks eriarvamuste põhjuseks, mille vastu olid nii sotsiaalministeerium kui ka rahandusministeerium. Nende hinnangul peaksid kõik tulud arvestuse sisse minema.

Samas muudaks see printsiip võimatuks õppetoetuste diferentseerimise, kus kõige vaesemad saaks rohkem ja vähem vaesemad väiksemas mahus õppetoetust.

Kultuurikomisjon otsustas seadustada ka diferentseerimise ning praegu on toimetulekutoetuste korra muutmisega nõustunud kõik ministeeriumid.

Toetused otsustati diferentseerida järgmiselt: kui sissetulek pereliikme kohta ei olnud suurem kui 70 eurot kuus, siis on toetuseks 220 eurot kuus; kui sissetulek pereliikme kohta jäi vahemikku 70,01-140 eurot, siis toetuseks 135 eurot kuus; kui sissetulek pereliikme kohta oli vahemikus 140,01-280 eurot kuus, siis on toetuseks 75 eurot kuus. Üle 280 eurot sissetulekuga toetust ei saa.

Valitsuse algatusel muudetakse õppetoetuste ja õppelaenu seadust, luues vajaduspõhise õppetoetuse kõrghariduse tasemel õppimiseks. Eelnõu läbis 26. septembril riigikogus esimese lugemise, sellele esitati mitmeid muudatusettepanekuid, mille osas riigikogu kultuurikomisjon kujundas oma arvamuse.

«Veidi problemaatilisem oli olukord kolmanda ettepanekuga, et tudengit ei arvestataks pere juurde mitte kuni 26., vaid kuni 24. eluaastani,» sõna haridusminister Jaak Aaviksoo valitsuse pressikonverentsil.

Sel juhul tekiks Eestis hinnanguliselt 545 inimesel täiendav õigus vajaduspõhist õppetoetust saada.

See, kuhu piir tõmmata, on Aaviksoo sõnul otsustamise koht. «Siin tuleb aga kaaluda seda, et vanusepiiri alandamine võib tekitada vale motivatsiooni oma õpinguid pikendada, mis kindlasti ei ole seaduse eesmärk olnud.» Aaviksoo sõnul saadeti valitsuse selline seisukoht riigikogule, kes veelkord saab seda kaaluda. 

Eelnõu teine lugemine toimub riigikogus 5. detsembril.

Tagasi üles