Owe Petersell: kadestan neid, kes oskavad hetkes elada

Verni Leivak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige suurema sõbraga: juba neli aastat on Owe Peterselli kaaslaseks 4-aastane kääbusšnautser Sorry, ent kodus on tal ka paar akvaariumitäit kalu, kellest hinnalisim – mis sest, et näitab ennast öösiti ja sedagi harva – on toodud lennukiga otse Saksamaalt.
Kõige suurema sõbraga: juba neli aastat on Owe Peterselli kaaslaseks 4-aastane kääbusšnautser Sorry, ent kodus on tal ka paar akvaariumitäit kalu, kellest hinnalisim – mis sest, et näitab ennast öösiti ja sedagi harva – on toodud lennukiga otse Saksamaalt. Foto: Margus Ansu

Täna 15. sünnipäeva tähistava Elmari raadio peatoimetaja Owe Petersell soovitab teistel elada põhimõttel «siin ja praegu». Ise ta paraku nii ei oska. Ja vist ei tahagi.


Pärast seda kui defektoloogi haridusega Owe Petersell (40) raskestikasvatatavate laste klassiga Tartu Kroonuaia koolis lõpetas, arvas ta, et kõik teed on valla.

Võta näpust! Isegi bensiinijaama teenindajaks või hotelliadministraatoriks teda ei võetud. Peeti ilmselt ülekvalifitseerituks. Kooliõpetajaks, isegi direktoriks kutsuti küll, aga Petersell leidis, et kooliaeg on tema jaoks läbi, ning Tallinna väga hea palgaga turismitöötajaks minna ta ka ei tahtnud.

Päris proosalisel põhjusel – nimelt oli põlispärnakale Tartu, kus ta enne õpinguid ülikoolis oli vaid korra klassiekskursiooniga käinud, nii meeldima hakanud, et sealt ei taha ta tänaseni lahkuda.

Reageerinud juhuslikult avastatud töökuulutusele, sattuski Petersell Elmarisse. Sellel, et nüüdseks on ta pühendanud raadiojaamale enam kui veerandi elust, on lisaks Tartus asuvale töökohale muidki põhjusi. Näiteks missioonitunne oma rahva ees, sest ainult eestikeelset muusikat ju teistest jaamadest ei kuule.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles