Veinijuht pühadeks

Eelistab kuiva: Imre Uussaar soovitab vahuveinidest pruukida pigem kuiva, kui et magusat. Foto: Peeter Langovits

Kolm veinitundjat jagavad juhatust, missugust keelekastet pruukida seaprae ja hapukapsaga ning milline mullijook avada aasta viimasel õhtul.

Imre Uussaar, restorani Dominic sommeljee
Tõenäoliselt paneb 80 protsenti eestlastest lauale seaprae, hapukapsa ja verivorstid ning teab, et Riesling sinna juurde on klassika. Jah, hapukapsas ja sealiha tahavadki tasakaaluks värsket hapet, mineraalsust, puuviljasust – kerge, värske, särtsakas vein on sinna parim.

Odavamast ja keskmisest hinnaklassist eelistaksin «sakslasi», Rheingau ja Moseli Rieslinguid. Alsace’i Rieslinguid pakuks üksnes siis, kui need on kallimad, üle 20 euro pudel, odavamad ei pruugi välja vedada.

Jõuluroogade juurde võib valida ka punaveini, kuid see ei tohiks olla täidlane, pigem ikka marjane ja ilusa happega. Näiteks mõni Itaalia Valpolicella, särtsakas ja kirsine.

Vahuveinidest soovitan pigem kuiva, kui et magusat. Kas või Hispaania lihtsaid cava’sid, mida saab hea hinnaga. Kui tõesti tahate magusamat mekki, valage klaasi põhja 2 cl rabarberi- (suur trend!) või mustsõstralikööri ja siis kuiva vahuveini peale. Šampanjaga aga pole võimalik eksida – ma pole elus ühtki halba šampanjat joonud. Ja mu meelest on ka lihtne šampanja reeglina parem kui ükskõik milline vahuvein.

Jõuluõhtuks
Kuni 10 eurot: Dr Looseni Riesling Classic Moselist. Kerge ja värske, hea hinnaga «sakslane», jõululauale ideaalne.
Üle 10 euro: mõni Rheingau Riesling, näiteks Domdechant Werner Riesling Classic – pole väga kerge, pigem täidlane, troopiline, puuviljane.
Üle 20 euro: rändaksin Alsace’i ja võtaksin mõne sealse tipu, näiteks Zind-Humbrechti veinimaja Rieslingu. Õline, täidlane, järelmaitses leidub ka särtsakat hapet, mis aitab roa hapusust ja rasvasust tasakaalustada.     

Aasta ärasaatmiseks
Kuni 10 eurot: mõni lihtne Hispaania cava. Näiteks Freixenet, Cristalino, Anna de Codorniu.
Üle 10 euro: mõni Rieslingu sekt Rheingaust – näiteks Baron von Knyphauseni oma. Võrreldes cava’dega on see aromaatsem, võimsam, tugevama happega ja kergelt õlise noodiga.

Üle 20 euro: mu viimase aja suur lemmik on pisikese peretootja, Pierre Paillardi Brut Grand Cru šampanja. Ses on röstisust, kreemjaid, täidlasi ja õunaseid noote, vähem aga tsitruselisi ja värskust.

Siiri Kirikal, Oma Maitse toimetaja ja veiniajakirjanik

Et maitseid kuhjub kokku palju, on lihtsam keskenduda ühele-kahele maitsestaarile, mille juurde veinid hästi sobituksid. Selleks võiks kindlasti olla pearoog ning vastavalt pere eelistustele elegantne alguskäik uhkete eelroogade ja suupistetega või hoopis midagi põnevat magusa finaali juurde.

Hapukapsas ja Riesling on ammuilma kokku pühitsetud paar, millega sobituvad hästi ka heledamad lihad, taine sealiha ja haneliha. Rieslingu veidi puuviljamagusamad ja vähem alkohoolsed versioonid Moselist saavutavad hea klapi ka klassikaliste suupistetega.