/nginx/o/2013/01/02/1507614t1h5bab.jpg)
Lüganuse vald Ida-Virumaal ei sobitu hästi rahvastiku vähenemise üldisesse mustrisse – kui Ida-Virus on rahvastik vähenenud 17 protsenti ja suur langus on olnud kõigis linnades ja valdades, siis Lüganusel on rahvaarv veidi, aga siiski, kasvanud.
Lüganuse – kas Ida-Virumaa Viimsi?
/nginx/o/2013/07/05/1875294t1h6552.jpg)
2. jaanuar 2013, 01:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2000. aasta rahvaloenduse järgi elas kauni põhjarannikuni ulatuval Lüganusel 1328 elanikku ning 2011. aastal 1363 ehk 35 inimest rohkem.
Vallavanem Arno Rossman on rahvastikuregistri järgi teadnud, et inimesi vähemaks jäänud pole, aga ta murrab loendustulemuste selgumisest peale pead, mis Lüganuse valla ülejäänud Ida-Virumaast teistsuguseks teeb. Veelgi enam: ka kusagil mujal Eestis pole niisugust suurte linnade otsesest ümbrusest eemal asuvat valda, kus rahvaarv kahanemise asemel kasvanud oleks.
«Lüganuse on ilus mereäärne vald,» pakub vallavanem, kes ise elab tegelikult naabervallas Kohtlas. See ei saa aga olla peamine põhjus, sest ligitõmbavat mereäärset maastikku on kõigis põhjaranniku valdades. Aga ikkagi öeldakse just Lüganuse ja eriti selle mereäärsete külade kohta, et see on nagu Ida-Virumaa Viimsi – vald, kuhu suurematest ja väiksematest maakonna linnadest elama kolitakse.
Üks põhjus võib olla, et Lüganuse ja ka Maidla valda peetakse piiriks Eesti-Virumaa ning klassikalise Ida-Virumaa vahel ehk siis rahvuse järgi elab Lüganusel 87 protsenti ja Maidlas isegi 95 protsenti eestlasi, samas Kohtla-Järvet ümbritsevas Kohtla vallas on eestlasi 51 protsenti ning kogu Ida-Virumaal vaid 20 protsenti.
«Lüganuse on koht, kuhu endale maja ehitatakse – tulevad Püssist ja Kiviõlist kortermajadest,» teab Rossman, kui mööda valda, eriti merepoolsetes külades ringi sõidab ja kenas korras vanu ning nende vahel uusi eramuid loendab. «Paarkümmend uute elanikega maja võib kokku tulla küll,» arvutab 2007. aastast Lüganust juhtinud mees.
«Liimala küla on meil kuum koht,» lisab ta ja numbrid ütlevad, et kümne aastaga on sinna lisandunud 14 elanikku ehk 43st on saanud 57. Kusjuures tavapärast maapiirkondade kinnisvaraarendust seal veel ei ole – uued majad on kerkinud üksikult vanade majade vahele. «Buumi ajal on meil küll ka mõned suuremad detailplaneeringud uute majade ehitamise mõttega tehtud, kuid ükski maja pole seal kerkinud,» lisab vallavanem.
«Meie tulime siia töö pärast,“ põhjendas Pärnumaalt Lüganusele, Liimala külla neli aastat tagasi asunud apteeker Diana Prits. Tartus ülikoolis kohtas ta samuti apteekriks õppinud Ida-Virust pärit Heigo Pritsi ning kui ühist elukohta otsiti, sai määravaks mehe tädi, kellel Kohtla-Järvel apteek. Haritud ja ettevõtlikel eestikeelsetel töötajatel Ida-Virus tööpuudust olla ei saa.
«Toilasse spaasse ujuma on 40 kilomeetrit,» nimetas ta veel üht võimalust, mis elu mugavamaks muudab. Siia ritta võib lisada ka Kiviõli tuhamägede valmiva suusa- ja vabaajakeskuse ja Maidlasse kavandatava veespordikeskuse ning kindlasti ka vaimustava Valaste joa läheduse.
Liimala külaelanikud on just need keskmisest jõukamad, kes Jüri Mõisa hinnangul endale suurtest keskustest eemal täisväärset maaelu lubada saavad.
Lüganuse vald pole siiski rikas nagu naaber Maidla, mis tänu kaevandusele saastetasu saanud. Kohalike omavalitsuste toimetulemise tabelis on Lüganuse alles 117. kohal, Maidla aga lausa auhinnalisel kolmandal positsioonil. Ei ole saastetasust kopsaka eelarvelisaga hellitatud Maidla ega selles mõttes veelgi jõukam Mäetaguse vald (kohaliku omavalitsuse võimekusindeksi tabelis lausa esimene!) oma jõukusega rahvaarvu kasvatada suutnud – poolteisetuhande elanikuga vallas on kümne aastaga sada inimest vähemaks jäänud.
Lüganuse rahakoti sisu on pidevalt pisenenud, sest maksumaksjaid on vähemaks jäänud. «2007. aastaga võrreldes on maksumaksjaid 50-60 vähem,» nimetab Rossman numbreid. «Töötute arv on püsinud 30 kandis, aga puudega ja töövõimetuspensioni saajaid on 70-90 valla peale – neilt ju makse ei tule,» arutleb. «Aga toimetulekutoetuse saajaid on meil vaid üks.»
Loomulikult on lahkujaid ka Lüganusel ning 20 meest ja üks naine käivad sealt ka Soome tööl. Aga igal aastal sünnib lapsi juurde ja lõppev aasta oli lausa rekordiline – 17 uut beebit, pluss veel kolm väikelast, kes sel aastal vanematega Lüganusele kolinud. Hoolimata sellest, et Lüganusel oma lasteaeda polegi, vaid see on valla keskele jäävas kosmilise kiirusega kahaneva elanikkonnaga Püssi linnakeses.
Kool Lüganusel on – lausa gümnaasiumiklassidega, aga see on pigem mure kui rõõm. Vallavanem saab väga hästi aru, et 30 õpilasega gümnaasiumi pidamine käib vallale üle jõu, eriti nüüd, kui haridusministeerium on otsustanud väikegümnaasiume rahaliselt pitsitama hakata ja juba uuest aastast tuleb vallal leida ligi 40 000 eurot, et gümnaasiumiõpetajatele ise palgaraha maksta. Lähim gümnaasium on seitsme kilomeetri kaugusel Kiviõlis, millel küll ei pruugi ka pikka iga jätkuda.
«Hea põhikool,» näeb Lüganuse vallavanem oma kooli reaalset tulevikku. See pole kohaliku poliitiku jaoks populaarne seisukoht – isegi vallavanema kabineti eesruumis istuv sekretär, kelle laps kevadel 9. klassi lõpetab, loodab, et sügisel ikka uus gümnaasiumiklass avatakse ning kohalikku gümnaasiumi ei suleta.
Kolm naabrit, Lüganuse, Maidla ja Püssi on alustanud ühinemisläbirääkimisi, aga kas kolme valla rahvas ning volikogud selle heaks kiidavad, pole veel kindel. Kokku saaks praeguse seisuga üle 3100 elanikuga valla umbes samades piirides, nagu kunagi on olnud ajalooline Lüganuse kihelkond.