/nginx/o/2011/12/29/893542t1h34eb.jpg)
Eesti ja Soome ministeeriumide ja riigiametite esindajad, teadlased ja ettevõtjad pidasid eile Helsingis ning peavad täna Tallinnas omavahel nõu, kuidas kosmosetehnoloogia võimalusi Maa jälgimise teenuste arendamiseks paremini kasutada.
Kosmosetehnoloogia areng sõltub kasutajast
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
10. jaanuar 2013, 12:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna juhivad Tallinnas arutelu Tartu observatooriumi direktor Anu Reinart ja Eesti kosmosebüroo esindaja Urmas Uska. Enne seda jagasid oma kogemusi väliskülalised rahvusvahelistest võrgustikest.
Koosviibimise üks põhjusi seisneb selles, et kuu aega tagasi teatas Euroopa Komisjoni asepresident Antonio Tajani keskkonna ja turvalisuse seire programmi ümbernimetamisest programmiks Copernicus. Ühtlasi rõhutas ta ootusi olulisele majanduslikule kasvule.
«Euroopa Liidu liikmesriigid ja Euroopa Kosmoseagentuur on üheskoos seda programmi ette valmistanud juba alates 1998. aastast ja panustatud on 3,2 miljardit eurot teenuste arendamiseks, käivitamiseks ning satelliitide ja maapealsete tööjaamade ning aparatuuri loomiseks,» märkis Anu Reinart.
Ta lisas, et kas ja kuidas jätkatakse, sõltub oluliselt sellest, kuidas see süsteem kasutajate poolt vastu võetakse.
Reinarti sõnul on ka Eestis seatud Maa jälgimise teenused kosmosevaldkonna arendamisel üheks prioriteediks, sest kasu täppispõllumajanduse, metsaressursside hindamise, tervisliku ja turvalise elukeskkonna, efektiivse liikluse ja linnade planeerimise korral on mujal maailmas juba kinnitust leidnud.