Riigikohus vabastas esmaspäevase otsusega kriminaalsüüst ärimehe, kelle kaks alama astme kohut olid mõistnud süüdi omavolis ja arvutiprogrammi ebaseaduslikus hõivamises.
Riigikohus vabastas mehe arvutiprogrammi ebaseadusliku hõivamise süüst
15. jaanuar 2013, 22:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
36-aastane Allan kuulis esmakordselt süüdimõistvat lahendit mullu veebruari lõpus, kui Harju maakohtu hinnangul oli tema süü omavolis ja ebaseaduslikult reprodutseeritud arvutiprogrammi valdamises tõendatud ning määras talle üheksakuulise tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Ühtlasi tuli mehel tasuda ka sundraha ja hüvitada menetluskulud.
Hiljem jättis maakohtu lahendi jõusse ka Tallinna ringkonnakohus, kuigi Allan ja tema kaitsja kinnitasid, et kohtualune on süütu. Seepeale esitas kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mis saigi menetlusloa.
Esmaspäeval avaldatud otsusega tühistas riigikohus kahe alama astme kohtu süüdimõistvad lahendid ja mõistis Allani õigeks nii omavolis kui ka arvutiprogrammi hõivamises.
Süüdistuse kohaselt alustas Allan 2007. aasta lõpus koos oma tuttavaga tööd internetikasiino videotarkvara loomiseks, edastas riigiprokuratuuri pressiesindaja. Meeste koostöö põhines suulisel kokkuleppel ning mõlemad panid ettevõtmisesse raha. Allani ülesandeks oli ettevõtlusega seotud probleemide ja organisatsiooniliste küsimuste lahendamine.
2008. aasta novembris sisenes Allan koos kaaslastega oma koostööpartneri elukohta, vahetas korteril välisukse luku ja lukustas välisukse, takistades nii koostööpartneri korterist lahkumist. Allan nõudis ähvardades, et mees kirjutaks alla seltsingulepingule ning annaks temale üle suulise kokkuleppe alusel tehtud tööd.
Samuti süüdistati Allanit selles, et ta sai möödunud aastal ilma õigusliku aluseta enda valdusesse teisele äriühingule kuuluva arvutiprogrammi ning hakkas seda ärilisel eesmärgil valdama.
Allan taotles advokaadibüroo kaudu tegelikult omanikult programmi legaliseerimist tema kasuks või kompensatsiooni maksmist arvutiprogrammi tagastamise ja informatsiooni edastamise eest ning tekitatud kahjude hüvitamiseks. Selle eest nõudis Allani ettevõttelt algselt kuni kolm miljonit dollarit.