Viivi Luik: Šveitsi lehmad

Viivi Luik Foto: Erakogu

Eelmise aasta lõpus juhtusin ühest uudisteportaalist lugema Marcus Hildebrandti  lugu «Teeme Eesti vundamendi korda». Loo oli ta kirjutanud vastuseks kellegi eelnenud kirjatükile, kus Eesti koole kutsuti üles kasutama virtuaalseid õppematerjale ja hülgama trükitud tekste.

Marcus Hildebrandt  on  HTG inglise ja ladina keele õpetaja. Sõna võttis ta oma õpetajakogemusele, oma kultuurikogemusele ja oma internetikogemusele toetudes. Ka viitas ta  California ülikooli informaatikateaduskonna professorile Marc Warschauerile, ühele oma eriala tippudest, kes tänu sellele, et ta asja  põhjalikult on uurinud, suhtub infotehnoloogiasse ettevaatlikult. Hoiatab liigse vaimustuse eest. Sest  kriitikata vaimustus võib lõppkokkuvõttes mitte ainult üksikinimesele, vaid kogu ühiskonnale kalliks maksma minna.

Tsiteerin siin Marcus Hildebrandti: «... kas mina õpetajana pean tähelepanuvõime vähendamist veel võimendama? Kas ma tõesti peaksin toetama materjale ja meetodeid, mis on loodud inimestele, kelle motivatsioon kohe kahaneb, kui sisu ei ole lühike ja pealiskaudne ehk kui pole tegemist kolmeminutilise videoga.»