Järgmisel nädalal algava MustonenFesti märksõnaks võiks vabalt olla «kultuuriline dissidentlus» – ajastu- ja stiilipiire avardav mahukas festival, mille juhiks ja loominguliseks keskpunktiks on viiuldaja ja dirigent Andres Mustonen, toob Eestisse nii kultuurilised pagulased-interpreedid, kel omal ajal raudse eesriide tagant vabasse kultuuriilma õnnestus pageda, kui ka loojad, kelle teosed on kutsunud muusikakultuuris esile muutusi.
«Eks ma ise olen ka alati teisitimõtleja olnud,» hindab Mustonen ise. «Meie ajastu probleem on meinstriim – lähtumine mingist keskteest, millest kardetakse kõrvale kalduda. Kuid nii mõtlemises kui ka interpretatsioonis kaasneb sellega stagnatsioon, vaimne betoneerumine. Jätkuv vaimne areng, püüdlemine millegi uue poole, see on pidev positiivne teisitimõtlemise protsess, mis aitab kogu aeg tajuda vaimseid ja kultuurilisi muutusi. Kunstnike puhul on see hädavajalik,» leiab Mustonen.