Rootsi keele tundides käies olen vahel mõtelnud, et peamine, mida ma Põhjamaade puhul kadestan, ei ole mitte maailma kõrgeim elatustase, vaid ... rahu. Tunne, et teatud ühised süvahirmud on maandatud või kui neid ei saa lõplikult maandada, siis vähemalt ei kraabita neid alatasa verele. Ma loodan, et see süvarahu on ka Eesti poliitikute mõttes, kui Põhjamaadest kui eeskujust räägitakse. Ehkki vahel tundub, et vist siiski mitte.
Tellijale
Laur Kaunissaare: hirmutada on mugav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
21. novembril 2012 ütles ETV saates «Foorum» tollal äsja IRLi peasekretäri kohalt lahkunud Priit Sibul: «Ja see teine ettepanek on ikkagi see rahvaalgatuse teema ... [---] Ma arvan, et esimesed rahvaalgatused, mida me saame, on need [---], kus me näeme, et vene keelt kõnelevad inimesed leiavad võimaluse ja teevad ettepaneku, eks ole, et Eesti riigis oleks kakskeelsus.
See on tõenäoliselt üks rahvaalgatus, milleni me jõuame üsna esimeste seas. Ja võib-olla sealt edasi ka Ida-Virumaa autonoomia või milleni iganes ...» Saate eetrisoleku päeva hommikul toimus presidendi kokku kutsutud Jääkeldri-koosolek, millel tekkinud mõtetest on nüüdseks välja arenenud just nimelt rahvaalgatusteks mõeldud Rahvakogu.