Vastukaja: Rummu Jüri päästmine

Foto: Repro

Ühiskonnas palju kõneainet tekitava nn VEB fondi loo puhul on faktivead kahetsusväärsed. Hea kolleegi Kalle Muuli kirjutises «Vahur Krafti kaitseks» (PM 5.02) esitatud argumendid ja faktid on nii segi aetud, et esmalt loetlen faktid uuesti.

Vene alkoholiärimees Aleksandr Matt ei ole ostnud mingeid nõudeid Moskvas asuvale Välismajanduspangale (VEB). Seega ei ole ta ka mingit 12,5 protsenti nõuete väärtusest iialgi maksnud Eesti valitsusele. Tegelikult olid asjad nii. Pärast VEB Tallinna osakonna ülevõtmist Eesti Panga poolt moodustati sellest keskpanga välisoperatsioonide valitsus (EP VOV).

Just EP VOV ja Balti Ühispanga (UBB) valuutade korrespondentarved VEBs olid need, kus kuni 31.12.1991 laekunud summad IMFi soovitusel külmutati. Muuseas, sellel ajal ei olnud enam mingit vajadust valuutat Moskvas hoida, valuuta korrespondentkontosid sai avada ka Rootsi ja Saksamaa pankades.

Et see oli spetsiaalne vandenõu Eesti vastu, ei vasta lihtsalt tõele. Nõukogude Liit oli pankrotis, kokkuvarisenud majandus ja madalad naftahinnad tekitasid välisvaluuta puuduse, mille eest osta hädapärasemaid tarbekaupu. VEBs külmutati kõik valuutaarved, ka Venemaa, Leedu Tadžiki, Armeenia, Ukraina jt tollaste vabariikide pankade kontod.

Juba pärast külmutamist reorganiseeriti EP VOV Põhja-Eesti Aktsiapangaks (PEAP). 1992. aasta sügisel järgnes pangakriis ja kolmele pangale kuulutati moratoorium. Lahendusena päästeti ainult PEAP. UBB osteti tervikvarana ja liideti PEAPga. Selle baasil loodi uus pank: Põhja-Eesti Pank (PEP). Võib ka öelda, et Eesti Pank päästis iseennast.