Teated seagripirindelt on vastuolulised

Seagripp. FOTO: AFP / Scanpix

«Pandeemia on ukse ees ja ohus on kogu inimkond,» teatas üleeile Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) peadirektor Margaret Chan. Eesti ametnikud rõhutavad samas, et karta pole vähimatki.



Ehkki Eesti tervisekaitsjad ei pea ohtu kuigi ähvardavaks, on neil lähipäevil siiski ees ärevad ajad. Eile jõudsid kodumaale tagasi esimesed kuus eestlast, kes sõitsid Mehhikosse puhkama enne, kui hakkasid levima teated sealsest kurjast viirusest.


Täna jõuab tagasi veel kaks seljakotireisijast eestlast, tulemas on veel vähemalt paarkümmend praegu Mehhiko kuuma päikest nautivat maarjamaalast.



Esialgu tervisekaitseinspektsioon naasnuid eraldi kontrollima ei hakka. Mehhikost tulnuil palutakse vaid tähelepanelikult oma tervist jälgida ning sümptomite ilmnedes otsekohe perearstile helistada.



«Esialgu allub viirus kenasti ravile, suremus sellesse on tavapärane,» märkis tervisekaitseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova. «Eriliseks teeb viiruse aga see, et ta on juba muteerunud. Selle tulemusena on gripil uued omadused, millised aga täpselt, praegu veel uuritakse.»



Paanika taandub


Kui Hispaania võimud paar päeva tagasi teatasid, et neil on seagripihaige, kes sai  nakkuse Mehhikosse jalga tõstmata, kergitas WHO pandeemiaohu taseme eelviimasele, viiendale pügalale.



Kui viirusepuhang on jõudnud nii kaugele, et Mehhikost naasnud nakatavad inimesi kodumaal, on pandeemia käeulatuses, põhjendasid ametnikud.



Praeguseks on kindlalt teada veel teinegi selline juhtum. BBC andmetel sai Saksamaal nakkuse medõde, kes ravis sea­gripihaiget meest. Suurbritannias aga kahtlustatakse, et Mehhikost puhkuselt naasnud Šoti abielupaar, kes olid riigis esimesed haigestunud, jõudsid enne hospitaliseerimist viiruse üle anda oma peresõbrale.



Tekkinud paanika on viimastel päevadel siiski järele andnud, kuna haiguse levik näitab taandumismärke isegi kriisikoldes Mehhikos, nagu kinnitavad sealsed ametnikud.


Ka on tekkinud küsimus, kas maailm pole oma hirmus üle reageerinud. Pole ju selge seegi, kas seagripiks ristitud uus viirus osutub üldse ohtlikumaks kui mõni neist paljudest gripitüvedest, mis igal talvel ka tuhandeid eestlasi kimbutavad.



Selge on aga see, et täiesti ohutu pole gripp kunagi – näiteks suri tunamullu Eestis grippi kaks naist. Raskeimad gripiaastad olid lähiminevikus 1996 ja 1995, mil siinmail suri vastavalt 16 ja 15 inimest.



Seagripi oht seisneb Sadikova sõnul peamiselt selles, et keegi ei tea, milliseks gripitüvi inimeselt inimesele edasi levides muteeruda võib. «Ei saa välistada, et [haigus] muundub selliseks, et ei allu enam ravile,» nentis ta.



Praegu aga pole tema sõnul paanikaks veel vähimatki põhjust. Isegi mitte juhul, kui kurikuulus viirus peaks jõudma ka Eestisse. «Haiguse kulg ei ole nii tõsine, et kohe peaks surma kartma,» rahustas Sadikova.



Segased teated


Segadus valitseb ka selles osas, kui palju ohvreid on seagripp praeguseks maailmas nõudnud. Kuigi Mehhiko võimud raiuvad nagu rauda, et neil on vähemalt 160 inimest seagrippi surnud, on ametlikult laboratoorset kinnitust leidnud vaid 12 ohvrit.



Millesse nad aga täpselt surid, milline oli nende haiguslugu ja kliiniline pilt, pole Sadikova sõnul arstidel siiani teada. «Mehhiko ei jaga kuigivõrd andmeid,» märkis ta.


Väljaspool Mehhiko piire on praeguseks teada vaid üks ohver – 23-kuune Mehhikost Ühendriikidesse külla läinud laps. Ka tema kohta on tulnud vastuolulist infot ja surma üksikasjad on selgitamisel.


Tagasi üles
Back