Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimehe Jaanus Tamkivi hinnangul pööras erakonna toetuse veebruaris väikesele tõusule Euroopa Liidu eelarve osas saavutatud Eestile soodne kokkulepe, samuti on tema sõnul muutuma hakanud parteiga seoses pikka aega püsinud emotsioonid.
Tamkivi ütles Postimehele, et Reformierakonna jaoks on olukord läinud natuke rahulikumaks, kui see oli vahepeal. «Viimase aja emotsioonid seoses Reformierakonnaga on ilmselt natuke muutunud,» lausus ta ja avaldas arvamust, et positiivsed muudatused on seotud Euroopa Liidu eelarve osas saavutatud kokkuleppega.
Tema sõnul on tegu strateegilise eelarvega, mis on määrava tähtsusega Eesti lähiaastate arengus. «Inimesed, kes selle peale mõtlesid, said ehk aru, et see on oluline samm ja meie peaminister ja rahandusminister tegid selle nimel ka väga tõsiselt tööd. Pean seda kolme protsendipunkti suurust tõusu selle tulemuseks küll,» ütles Tamkivi.
Edaspidi tuleb Reformierakonnal tema sõnul jätkata tööd, et täita eelmistel valimistel antud lubadused. «Riigikogus ja valitsuses peame nende lubaduste täitmisega edasi minema. Ehk need negatiivsed asjad, mis on olnud, klaaruvad ära,» lisas Tamkivi.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretär Tiit Riisalo ütles uuringutulemusi kommenteerides, et ühe kuni kolme protsendipunkti suurused kõikumised jäävad teaduslikust vaatevinklist vaadatuna mõõtmisvea piiridesse ja seetõttu ei maksa neist kaugeleulatuvaid järeldusi teha.
«Õigem on vaadata trende ja IRLi osas valmistab mulle rõõmu, et meie toetus vaikselt, aga stabiilselt tõuseb. Julgeme sellest järeldada, et töö, mida oleme valitsuskoalitsioonis kahe aasta jooksul teinud, püüdes oma valimislubadusi võimalikult hästi täita, inimestele meeldib,» lausus Riisalo. «Piisavalt suur hulk inimesi saab aru, et me pingutame asja pärast, mitte ei rapsi niisama.»
Koalitsioonierakondade senist tööd ei kippunud väga kõrgelt hindama aga opositsioonilise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) peasekretär Indrek Saar, kes ütles, et positiivseid arenguid on kahjuks raske välja tuua. «Märkimisväärseid muutusi, et koalitsioon oleks teinud järeldusi reitingu üldisest langevast suunast, ei oska ma paraku nimetada. Vassimine ja keerutamine käib edasi,» lausus ta.
Saare sõnul lubati inimestele näiteks palgatõusu, kuid see on osutunud olematuks või väga väikeseks. «Ja kui inimene liidab kokku oma kodukulud, siis jutt sellest, et neid alandatakse, on pehmelt öeldes naljakas,» märkis ta.
Samuti ei ole tema hinnangul tõsiselt võetav koalitsiooniparteide jutt, kuidas inimeste arvamusega tahetakse arvestada. «Tegelikult saab inimeste arvamust kuulata, kui kuulata tahetakse, aga kui vaadata, kuidas seaduseid ja riigi otsuseid tehakse, see usutav ei ole,» ütles ta.
Opositsioonilise Keskerakonna fraktsiooni juhtiv Kadri Simson leidis aga, et valitsuse toetus on alla kriitilise piiri. «Puhttehniliselt on koalitsioonil riigikogus häälteenamus ning nad võivad jätkata avaliku arvamuse eiramist, kuid nii neile kui ka Eestile tuleks kasuks, kui seda ei tehtaks,» lausus ta, pidades kõige aktuaalsemaks küsimuseks kopsakaid elektriarveid.
Simsoni hinnangul on valitsuse kõige nõrgem lüli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kelle haldusalas ilmnevad tema sõnul üha uued probleemid, mis viivad valitsuse rahvast järjest kaugemale.
Rahvusringhäälingu tellitud TNS Emori värske uuringu kohaselt hoiavad populaarsustabelis esikohta Keskerakond ja SDE, keda toetab võrdselt 26 protsenti valijatest. Pool aastat languses olnud Reformierakonna toetus kasvas veebruaris 23 ja IRLi reiting 17 protsendini.
TNS Emor esitab erakondade toetuse nende vastajate põhjal, kel on erakondlik eelistus olemas. Neid inimesi, kes ei osanud eelistada ühtki parteid, oli veebruaris 32 protsenti.
Erakondade igakuise populaarsusuuringu käigus küsitles uuringufirma 885 valimisealist kodanikku.