Andres Tropp: milleks meile avatud elektriturg?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Tropp
Andres Tropp Foto: Liis Treimann

Millised on elektrituru avamise ratsionaalsed põhjendused ja võimalikud edasised arengu­perspektiivid, kirjutab Andres Tropp, Eesti Energia regulaatorsuhete juht.

iimasel ajal on meedias kostnud arvamusi, et Eesti elektrituru avamine ei olnud põhjendatud ning tegelikult ei muutunud mitte midagi. Arvatakse, et turu avamisega oleks võinud oodata, kuni valmib teine merealune elektrikaabel Eesti ja Soome vahel, ning et seni oleks elektri hinda võinud edasi määrata riik. Kuna mõistmatust on elektrituru avamise suhtes palju, ei teeks paha vaadata siinkohal üle elektrituru avamisega seonduvad ratsionaalsed põhjendused ja võimalikud edasised arenguperspektiivid.

1. Suletud turg on ebaefektiivne. Alates sellest aastast kadus riigil oluline reguleeritud elektrituru hinna madalal hoidmise instrument ehk ELi poolt elektri tootmiseks tasuta antud CO2 kvoodid (EL jagab tasuta CO2 kvoote ka aastail 2013–2020, kuid nende kasutusotstarve on võrreldes varasemaga teistsugune – toetatakse sihtotstarbeliselt uute tootmisvõimsuste loomist). Kuna mitte keegi ei oska täpselt ennustada CO2 kvoodi hinna kujunemist ELi süsteemis, oli riik sunnitud elektri hinna vabaks laskma. Praegune CO2 kvoodi hind on küll väga madal ja mõjutab elektri turuhinda vähe, kuid turu avamist ette valmistanud Eesti valitsus, nagu ka turuosalised, ei saanud ELi kliimapoliitika sisulist kokkukukkumist ette näha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles