Teine ekraan murrab peavoolumeediasse

Vabariigi aastapäeva tähistamise portaal Postimehe võrguväljaandes.

FOTO: Screenshot

Kui suursündmuste reaalajas kajastamine ajalehtede võrguväljaannetes oli veel aasta-paar tagasi uudsusfaktoriga katsepolügoon, siis praegu hakkab sellest saama üsna tavapärane osa sellest, kuidas meedia uudistejanus lugejaid kaasa haarab ning sotsiaalmeediale konkurentsi pakub.

Ajalehe Postimees võrguväljaanne tegi pühapäeva õhtul Eestis uudsena ülekande Eest­i Vabariigi 95. aastapäeva tähistamisest Estonias. Lisaks ETV otsepildi vahendamisele kommenteerisid presidendi kõnet, kontserti ja vastuvõttu tekstidega Tiina Kruus, Anu Saagim, Allar Tankler, Gerly Tinn, Hendrik Alla ja Anvar Samost. Toimuvat illustreeriti pildimaterjaliga ning uudisvoogu valiti ka Twitterist parimaid märksõnaga #Eesti95 tähistatud säutse.

Postimehe otseülekanne kogus pühapäeva õhtul ligi pool miljonit kasutajate tekitatud vaatamisminutit, mis ka veebirakenduse loonud teenusepakkuja hinnangul on üle ootuste edukas tulemus. Järgmine sarnane otseülekanne Postimehe keskkonnas toimub juba eeloleval laupäeval «Eesti laulu» finaalkontserdilt.

Kui aastapäevapidustuste ülekanne lõppes, said huvilised kohe ümber lülituda New York Timesi veebilehele, kust algas nende otselülitus Los Angeleses toimuvale Oscari-galale. Kuigi erinevad sündmused, välja arvatud kleidimoe osatähtsus kommentaarides, näitavad mõlemad, et reaalajas ülekanded suursündmustest on saamas oluliseks osaks peavoolumeediast.

Postimehe näide Eesti kontekstis ning New York Times maailma mastaabis näitavad selgelt tendentsi, millest läinudaastasel meediakonverentsil «Ekraanilt ekraanile» rääkis pea iga esineja – tarbijale ei piisa enam ühelt ekraanilt toimuva jälgimisest, aina olulisemaks muutub suure ehk teleekraani kõrval teisele, väiksemale arvuti-, telefoni- või tahvelarvutiekraanile jõudev informatsioon.

Reaalajas hargnevate suursündmuste puhul tahab kasutaja üha rohkem teleekraani pakutavale lisainfot hankida või kodust eemal viibides televisioonile alternatiivi leides end sündmustega kursis hoida.

Lugeja ei oota, millal sündmus läbi saab, vaid nõuab oma infokildu kohe ning ootab ka võimalust sündmuste käiku kommenteerida ja teiste arvamusi lugeda.

Postimehe ülekandesse kaasati seekord suhtlusvõrgustiku Twitter kasutajad, sisukamad ja põnevamad säutsud leidsid tee ka võrguväljaande uudisvoogu. Twitteris toob peavoolumeedias äramärkimine kasutajale juurde nähtavust ning pikemas perspektiivis paneb võimalus ehk ka haaravamat sisu looma.

Eriprogrammi lõi aastapäeva tähistamiseks ka Delfi, mis katsetas interneti vahendusel edastatava teleprogrammiga, mille kava algas ja lõppes mängufilmiga «Detsembrikuumus», ning pakkus sinna vahele otselülitusi Estonia kontserdimajja.

Delfi julget katsetust segasid aga tehnilised viperused, hägune pilt ning kõikuv helikvaliteet, mida mainis Vikerraadio kommentaaris ka uudised.err.ee arvamustoimetaja Rain Kooli, kelle hinnangul internetitelevisioon päristelevisioonile veel kannale ei astu.

Tänavu kolmandat järjestikust aastat reaalajas Oscari tseremooniat kajastav New York Times tegi samuti videolülitusi, mida kriitikud pidasid otseprogrammi nõrgimaks lüliks. Nii jõudsid nood arusaamale, et kasutajad ei soovi televiisori kõrvale siiski teist, väiksemat telerit, vaid tahavad teisel ekraanil näha pigem lisamaterjali.

Tagasi üles