Kohalik rahvas Tallinna vanalinna just sageli sööma ei tiku. Kohvik Sinilind on üks erandeist, sest seal ootavad lihtne-rahakotisõbralik toit ja mõnus retroeklektiline tuba.
Tellijale
Boheemlik Sinilind
2. märts 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ega neid avalikke kohti, kus nõukaaegsetes punastes Kooperaatori nn konjakitoolides istuda saaks, vist enam palju polegi. Kui üldse. Kuid Sinilinnu kohvikus võib end neisse mõnel muusika- ja luuleõhtul (selliseid seltsiüritusi korraldatakse seal ka) mõnusalt veini saatel unelema või keha kinnitama sättida.
Kohvikus on muudki läinud kümnendite kraami, aga ka prantslaslikku aiamööblit ja lastetoa tapeeti, nii et interjöörikokteil tuleb kokku retroeklektiliselt muhe ja õhustik sundimatu.
Menüü pole kuigi pikk ja keeruline ning road on südalinna kohta küllalt soodsa hinnaga. Eriti veel lõunapakkumised, näiteks ühel esmaspäeval anti kalasuppi 2 euroga ja köögiviljakarrit kanaga 3,30 euroga.
Teenindus on kärme, rõõmus ja lahke, oled vaevu lauda istunud, kui juba tuuakse sööjatele maja köögis värskelt küpsetatud krõbeda koorikuga must leib ja või. Viimasega ei koonerdata, nagu ka majaveiniga, mida kallatakse tavapärase kasina 12 cl asemel lahedamalt ega küsita selle eest hingehinda, nagu meil sageli kombeks.
Esimese suutäie, tursamaksa röstitud saiaga (3 eurot) võtame nende aegade meenutuseks, kui poed olid kõletühjad ja tursamaksakonserv üks väheseid asju, mida teinekord leivale võtta sai. Rammus pala tuuakse lauale puidust plaadil ja maitseb endiselt hästi, kuigi maitsemälu järgi oli maksasegust krapsakat sibulat ehk rohkemgi.
Tomatipüreesupp (4 eurot) on toekas ja õrnalt vürtsine, nii et pipart lisada pole vaja. Mõtted lähevad Vahemere päikesele ja väiksema söömaga naisterahval saabki kõht täis. Siiski proovin ka forellifileed (9 eurot), mida pole ei maitseainete ega ka üleküpsetamisega ära «tapetud». Kõrvale pakutakse kausikesest kergelt praetud, pooltooreid juurvilju ja rohelist salatit. Sõnaga, tõeline tervisepraad.
Kookideks, mis vitriinis kutsuvalt flirdivad, kõhus ruumi enam pole. Seevastu ehe kummelitee paneb õhtusöögile ilusa leebe punkti. Ja kaaslase espressole tuuakse juurde klaas vett nagu peab. Kõik kokku on kodune ja lihtne, kuid ega kõrgkokanduslikud finessid sinna majja sobikski.
Menüüst