Politsei- ja piirivalveameti peakontori juhtkonna nõupidamistel vaidlused teemal, kellel on kõrgemast ametikohast lähtuvalt õigus peadirektori auto kõrvale parkida, on märk, et asutus vajab tuulutamist.
Siseminister soovib politsei peamaja tuulutamist
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
4. märts 2013, 00:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaidluses uue peadirektori sobivuse üle, on jäänud tähelepanuta küsimus, miks peab uus juht olema iga hinna eest süsteemi väline. Siseminister Ken-Marti Vaheril paistab peadirektori kandidaadiga seoses tekkinud vastuseisu taustal olevat küll endiselt raskusi tekkinud olukorra adekvaatse hindamisega, ent tema soovi ametit värskendada, tuleb paraku tunnustada.
Põhjus selleks on pragmaatiliselt lihtne - ameti peakontoris on liiga palju kõrgepalgalisi ametnikke. Inimesi, kelle töö sisu ja kasutegur on isegi kolleegidele samast majast selgusetu. Seetõttu on peakontori teatav tuulutamine hädavajalik.
Paraku on see ülesanne, mille täitmist minister politsei ja piirivalve praegustelt juhtkonnalt ei usu. Selleks seovad inimesi ametis omavaheline pikaajaline teenistus ja inimsuhted. Parim näide süsteemisisesest suutmatusest enda korrastamisel oligi politsei- ja piirivalveameti eksjuht Raivo Küüt. Sõbraliku loomuga ülemus, kellel oli raske kunagistele võitluskaaslastele ausalt öelda, et tegelikult on nende tööpanus organisatsiooni arusaamatu.
Peakontoris istub mitmeid kõrgepalgalisi endisi politseijuhte, kellest said kõrge ametikoha kadudes organisatsioonis kõrgepalgalised nõunikud või muud spetsialistid. Seda peakontoris istuvat nn. vana kaardiväge kutsutakse edumeelsemate kolleegide seas irooniliselt Tammede alleeks.
Hüüdnimi viitab politseisüsteemis kõrgema ametniku tunnusteks olevatele Tammelehtedele. Sisulist kriitikat kohtab Tammede alleel harva. Aastate pikkuse karjääri tulemusena välja võidetud hüvede loovutamisel ollakse kitsid. Ning arusaadavalt on taoline suhtumine kollegiaalne.
Lisades siia peadirektorile pugemise, seda nii kaudses kui otseses mõttes, jätabki see teinekord mulje pigem operetiohvitseridest. Näiteid? Võitlus käib isegi selle üle, kes saab juhtkonna koosolekutel istuda peadirektori paremal, kes vasakul käel.
Vaieldud on isegi küsimuses, kellel on ametipositsioonist lähtudes suurem õigus parkida ametiautot peadirektori parkimiskoha kõrvale ehk siis peakontori sissekäigule võimalikult lähedale.
Loe edasi Postimehe paberlehest või Postimees Plussist.