Eestist pärit ametnike hulk on Euroopa Komisjonis sel kümnendil kasvanud ning ka eestlaste osakaal komisjonis on märgatavalt suurem kui ELi rahvastikus. Väga edukalt on positsioone haaranud Eestist pärit naisametnikud.
Eesti naised löövad eurokomisjonis läbi
5. märts 2013, 00:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurokomisjonis töötas aasta algul 202 Eestist värvatud ametnikku. Seda on 0,9 protsenti kõigist sealsetest ametnikest, keda on 23 600. Samas rahvaarvu järgi moodustavad Eesti elanikud vaid 0,3 protsenti ELi riikide elanikkonnast (eurostati andmete järgi eelmise aasta algul).
2010. aastal töötas Euroopa Komisjonis 187 Eestist pärit alalist ametnikku (lepingulisi töötajaid ei ole siinkohal arvestatud).
Mitu kõrgemat juhti
Euroopa Komisjoni ametnikud jagunevad teatavasti kaheks: AD – administratsioon, kes tegeleb poliitika sisuga, ja AST ehk tugifunktsioone täitvad ametnikud. Eestist pärit ametnike seas oli aasta algul 134 administratsiooniametnikku ja 68 tugifunktsioone täitvat ametnikku.
Eurokomisjonis töötavad ametnikud jagatakse lisaks ka järkudesse, mis näitavad nende positsiooni sealses hierarhias. Kõige kõrgema järgu ehk AD16 ametnikke on Euroopa Komisjonis üldse 34 ja ühtegi eestlast nende seas ei ole.
Järgmise kategooria, AD15 ametnikke oli eurokomisjonis aasta algul 186 ja nende seas leidub kaks eestlast: komisjoni asepresidendi ja transpordivoliniku Siim Kallase kabinetiülem Henrik Hololei ning Euroopa Komisjoni kaubanduspeadirektoraadi juhtivnõunik Signe Ratso.
Tipust arvates kolmanda järgu ehk AD14 ametnikke on kokku 480 ning eestlasi nende hulgas samuti vaid kaks: Siim Kallase kabineti vanemnõunik Margus Rahuoja ning Maive Rute, kes töötas Euroopa Komisjoni innovatsiooni ja väikeettevõtluse peadirektoraadi juhina, praegu aga täiendab end USAs Harvardi ülikooli juures.
Omandatud järgust sõltub muidugi ka eurokomisjoni ametniku sissetulek. Äsja tööle asunud madalaima järgu ehk AST1 ametniku põhipalk on ca 2300 eurot kuus, samas kui AD16 järgu ametnik, kes on neli aastat seal teenistuses olnud, saab umbes 16 000 eurot.
Eestist pärit eurokomisjoni ametnikest on 159 naised ja 43 mehed. Naised on meil Brüsselis ilmselgelt löögivõimelisemad, kuna eestlastest naisametnike osakaal komisjonis töötavatest naisametnikest on tervelt 1,3 protsenti, samas kui eestlastest meesametnike osakaal kõigist meestest eurokomisjoni ametnike seas moodustab 0,4 protsenti.
Tervelt sada eestlasest naisametnikku tegeleb komisjonis sisulise poliitikaga, meesametnikest on AD funktsioonide täitjaid meil 34.
Üldist statistikat vaadates on komisjoni ametnike seas meeste ja naiste proportsioon üpris hästi tasakaalus, kuid õrnema soo esindajaid on veidi enam. Naisi on 12 360 ja mehi 11 240.
Ka soomlastel hea seis
Eestist pärit ametnike osakaal on eurokomisjonis sama suur kui Lätil, ehkki viimasel on üle kahe miljoni elaniku (0,4 protsenti ELi elanikest). Soomlastest ametnikke on eurokomisjonis 519 ehk 2,2 protsenti kõigist ametnikest, samas rahvaarvu alusel on Soome osa ELis 1,1 protsenti.
Helsingin Sanomat leidis hiljuti soomlaste positsioone Euroopa Komisjonis hinnates, et võrreldava suurusega riikidest on Rootsi ametnikud veidi paremini esindatud, kuid soomlastel on eurokomisjonis suhteliselt tugevam positsioon kui Taanil, Austrial ja Iirimaal.
Mõneti ootuspäraselt ei ole kõige suurem hulk Euroopa Komisjoni ametnikest mitte näiteks prantslased või sakslased, vaid hoopis belglased. Belgiast on pärit 4397 euroametnikku ja see on peaaegu üks viiendik kõigist komisjoni ametnikest. Seletada saab seda eurokomisjoni asukohaga Brüsselis.