Algas ulatuslik Eesti kodakondsuseta inimeste kaasamisaktsioon

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Pilt on illustratiivne.

FOTO: Jelena Rudi

Eestis elavaid teiste riikide kodanikke kutsutakse lõimumisaruteludele, mis toimuvad Tallinnas, Narvas, Kohtla-Järvel ja Tartus.

Osalejad saavad avaldada oma arvamust näiteks haridus- ja tööturuteemadel ning teha ettepanekuid keeleõppe, sotsiaalteenuste ja kodakondsusega seotud probleemide lahendamiseks. Kogutud ettepanekud esitatakse juba maikuus uue arengukava «Lõimuv Eesti 2020» koostajatele.

Aasta lõpus valmiv lõimumiskava on esmakordselt valitsuse poolt kinnitatav riiklik arengukava, mitte ainuüksi kultuuriministeeriumi valdkondlik arengukava. Sellega soovitakse tagada võrdseid võimalusi edukaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele, olenemata rahvuslikust kuuluvusest ja emakeelest.

«On oluline, et Eestis elavad teiste riikide kodanikud nagu näiteks Venemaa kodanikud, aga ka hiljuti siia saabunud sisserändajad, saaksid kaasa rääkida teemadel, mis puudutavad nende igapäevaelu ning et nende arvamus jõuaks ka reaalselt otsustajateni,» märkis Kristina Kallas Balti Uuringute Instituudist.

«Meil on heameel tõdeda, et juba sadakond inimest on avaldanud soovi osaleda lõimumisaruteludel. Registreerunute seas on näiteks Venemaa, Gruusia, Moldova aga ka Ameerika Ühendriikide, Venetsueela, Mehhiko, Tuneesia ja Indoneesia kodakondsusega elanikke,» sõnas arutelude korraldaja Maiu Uus mõttekojast Praxis ning lisas, et see on seni kõige ulatuslikum algatus Eestis, kus nii-öelda rohujuure tasandil kaasatakse lõimumispoliitika kujundamisesse mittekodanikke.

Üritusel teevad eksperdid ülevaate kõigi arutlusele tulevate teemade hetkeolukorrast ja probleemidest. Seejärel toimub modereeritud diskussioon osalejate endi poolt kõige olulisemaks peetud teemadel ja ürituse lõpuks sõnastatakse ettepanekud, mis aitaksid lähiajal probleemide lahendamisele kaasa. Osalejad saavad hiljem panustada ka Kultuuriministeeriumile saadetava ettepanekute aruande koostamisse ning olla kursis sellega, kuidas nende esitatud ettepanekud arengukavasse jõuavad.

Arutelude eestvedajad on poliitikauuringute Keskus Praxis ja Balti Uuringute Instituut. Algatust toetab Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, kultuuriministeerium ning integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus Meie Inimesed.

    Tagasi üles