Aruanne: Eestis ei võidelda vihakuritegudega

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Eestis on olukord vihakuritegude vastu võitlemisel halb, eelkõige puudulike seaduste tõttu, aga ka riigiametnike madala teadlikkuse ja passiivsuse tõttu, leiab Eesti Inimõiguste keskus oma värskes aruandes.

«Praeguse karistusseadustiku säte vaenu õhutamise osas on väga puudulik, seda teavad nii justiitsministeerium ja politsei kui ohvrid ise, et see ei toimi ja seda ei saa kasutada,» ütles Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise programmi juht Marianne Meiorg.

Inimõiguste keskuse hinnangul mõistavad ka kõrgemad riigitegelased homofoobseid avaldusi harva hukka või, mis veel halvem, teevad neid lausa ise. Ka ajakirjanduses ilmuvatele homofoobsetele arvamusavaldustele järgneb harva samal tasemel hukkamõistvaid reaktsioone.

Meiorg kiitis justiitsministeeriumi eestvedamisel kavandatavaid karistusseadustiku muudatusi, mis kriminaliseeriks vaenu õhutamise ja vihakuriteod. «Praegune seadusesäte tõesti ei toimi ja seda ei saa inimeste kaitseks kasutada seetõttu, et praeguse seaduse järgi peab avalike väljaütlemiste tulemusel toimuma reaalne rünnak või väga reaalne oht, et see toimub. Seda on väga raske tõestada, et just ühe väljaütlemise tulemusel see on juhtunud,» ütles Meiorg.  

Ta lootis, et karistusseadustiku eelnõuga muudetakse sätteid nii, et vahele oleks võimalik astuda enne tegelikku tegu.

Vihakuritegudeks peetakse neid, mille ajendiks on viha inimese grupikuuluvuse vastu. Eesti LGBT ühingu presidendi Helen Talalaeva sõnul on selliseid kuritegusid Eestis ette tulnud küll. Näiteks tõi ta juhtumi, kus veidi üle 20-aastased Toomas ja Karl jalutasid käest kinni hoides õhtusel ajal Tallinnas Tammsaare pargis. Neile lähenenud noorukid alustasid nende suunas solvangute pildumisega ning lõpuks neid ka ründasid mõlemaid pähe lüües.

Karistusseadustikku planeeritavate muudatuste seas on nüüd ka viha motiivi arvestamine raskendava asjaoluna. «See paneks loodetavasti ka politseid selliseid juhtumeid paremini registreerima ning statistikat koguma. Täna Eesti politseil andmeid selliste vihakuritegude kohta ei ole,» tõdes Talalaev.

Meiorg lisas, et peale seadusmuudatuse oleks vaja ka politseinike, prokuröride ja kohtunike koolitamist, mida vaenu õhutamine tähendab, kuidas viha õhutamist ja vihamotiivi tuvastada. «Seda ei tule eriti tihti ette, et inimene ise tunnistab, et lõi teist seetõttu, et too oli gei.»

Inimõiguste Keskus koostas aruande Euroopa Nõukogu seksuaalvähemuste diskrimineerimisvastaste soovituste põhjal, mille kohta päris Euroopa Nõukogu ministrite komitee Eesti valitsuselt ka tänavu jaanuaris aru. Eesti hääletas soovituste poolt 2010. aastal, andes sellega mõista oma nõusolekust neid järgida.

Tagasi üles