Kooliharidus on kahjuks vist küll enim muutustetuules lehvinud eluvaldkondi Eestis ja seda nii läbi Vene aja kui hiljemgi. Oma lapsepõlvest mäletan pedagoogist isa pidevaid kurtmisi, et pole jõutud ühe õppekavaga seotud õppematerjale veel ette valmistada, kui juba terendavad silmapiiril järjekordsed muutusteplaanid. Vahetult ilmasõja järel sündinuna kuulun ise nende hulka, kellele hakati teisest klassist alguse saanud vene keelele lisaks kuritahtlikult muid võõrkeeli õpetama alles kaheksandas klassis, kui meie sõjaeelsed ja samaealised põhjamaade lapsed juba vabalt õige mitmes võõrkeeles lobiseda suutsid.