Naise ilu ei olegi alati argument

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Postimees, 27. detsember 1867. Naine kui mehe küljeluu. Lehe väljaandja Johann Voldemar Jannsen näitab ajalehes esimest korda Lydia Koidulat, aga mitte Koidulana, vaid anonüümse talunaisena.
Eesti Postimees, 27. detsember 1867. Naine kui mehe küljeluu. Lehe väljaandja Johann Voldemar Jannsen näitab ajalehes esimest korda Lydia Koidulat, aga mitte Koidulana, vaid anonüümse talunaisena. Foto: Repro

Eesti ajakirjanduse ajaloo ja ajalehtede välimuse uurija Roosmarii Kurvits võttis kätte ja püüdis teada saada, kes on see naine, keda Eesti ajalehepiltidel on näidatud 19. sajandi keskpaigast alates ning sada aastat pärast seda.

Üle-eelmise sajandi keskpaik sai uuritava perioodi alguseks põhjusel, et esimene naist kujutav pilt ilmus 1848. aastal. See nägi trükivalgust Kreutzwaldi ajakirjas «Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on» ning kujutas Brightoni linna rippsilda. Kuidagi oli vaja rõhutada ehitise suurejoonelisi mõõtmeid ning seepärast oli kunstnik otsustanud pildile joonistada mõned inimesed. Täpsemalt kaks perekonda, sealhulgas kaks naist.

Just sellest Brightoni rippsilla pildist alates hakkaski Roos­marii Kurvits Eesti väljaandeid edasi lappama. Ta keskendus sellele, kuidas näidatakse naist võrreldes mehega. Kas teda on piltidel esitatud samamoodi või siiski mehest erinevalt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles