Statistikaameti andmetel moodustas vanemahüvitis kõigist Eesti peretoetustest mullu 62 protsenti ja tunamullu veelgi rohkem ehk 63,7 protsenti ehk ligi kaks kolmandikku.
Peretoetustest ligi kaks kolmandikku moodustab vanemahüvitis
14. märts 2013, 23:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku maksis riik mullu peretoetusi 256 912 500 eurot, sellest 159 519 000 oli vanemahüvitis. Aasta varem maksis riik peretoetusi kokku 272 105 300 eurot ja vanemahüvitist 173 293 300 eurot.
Vanemahüvitise saajate seas oli nii mullu kui tunamullu enim neid, kes said terve kuupalga suurust hüvitist. Mullu siis vastavalt 18 870 naist ja 1687 meest ning tunamullu 20 469 naist ja 1748 meest.
Miinimumpalga suuruse vanemahüvitise saajaid oli mullu 4821 naist ja 55 meest ning tunamullu 5116 naist ja 56 meest, maksimaalset vanemahüvitist sai mullu 905 naist ja 214 meest ning tunamullu 826 naist ja 212 meest.
Vanemahüvitise seaduse eesmärk on aidata kaasa töö- ja pereelu ühitamisele. Vanemahüvitisega säilitatakse lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmine töötasu, kuna vanem katkestab seoses lapse eest hoolitsemisega ajutiselt töötamise. Õigus vanemahüvitisele on kõikidel vanematel. Kui vanem nimetatud aastal ei töötanud või töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla töötasu alammäära, makstakse vanemahüvitist töötasu alammäära suuruses.
Vanemahüvitise maksimummäär oli läinud aastal 2 143,41 ja miinimum 290 eurot. Tunamullu oli hüvitise ülemmäär 2157 ja alammäär 278,02 eurot.