Jää tõttu pääseb Pranglile vaid kopteriga

Alates möödunud kolmapäevast ei sõida jää tõttu mandri ja Prangli vahel laev, vaid elanikud peavad merd ületama tunduvalt hõredama graafikuga piirivalvekopteriga.

Kopter viib inimesi saarele ja lennutab teisel pool ootajad tagasi kahel korral nädalas. Viimane lend oli laupäeval. Nüüd, teisipäeval kella ühe paiku, ootab kümmekond inimest kopterit, mis peaks õige pea Linnahalli juurest väljuma.

Ooteruumi ukse kõrval seisab kott saarlaste postiga ning ridamisi kompse, milles piima, liha ja muud toidupoolist. Pranglil elavat ema-isa külastav Kaido Lembinen räägib, et saarel olevad sõbrad ja tuttavad tellisid talt nii palju igasugu toiduaineid, et ta ei saanud endale vorstigi kaasa ostetud.

«Viin neile piima, leiba, saia, sinki. Kõike, mis eluks vajalik,» seletab ta. «Luksuskaupu, nagu magusat saia, pole kaalupiirangu pärast võimalik viia.» Nimelt ei tohi ühe inimese kohta võtta kaasa rohkem kui 10-15 kg pagasit.

Lembineni sõnul elab ta ise mandril, kuid läheb paariks päevaks saarel elavale emale ja isale appi metsatöid tegema. Seetõttu oleks ta ka lendamata jätnud, kui keegi oleks tema pärast pidanud maha jääma. Nimelt on kopter täna viimase kohani täis.

Prangli jäätmejaama operaator Mihkel Vilipuu on mandril laupäeva lõunast, kuna tema isa kukkus koduhoovis käe katki, paistetus ei taandunud ja ta oli tarvis Tallinnasse haiglasse tuua. Nii oli Vilipuul ja tema isal pealinnas asjaajamisi paari tunni jagu, ent kuna kopter käib vaid kaks korda nädalas, saavad nad tulema alles nüüd.

«See on meil talvine asi, pole midagi teha,» võtab Vilipuu jäävangistust kui paratamatust, millega peab saareelanik harjunud olema. «Toiduvaru on enam-vähem varutud, aga nipet-näpet tuleb ikka tuua. Näiteks värsket liha.»

Mehe hinnangul talle enda kaupade jaoks 10-15 kg suurusest pagasipiirangust piisab, aga kui naabrimees kah midagi tellib, siis jääb väheks. «Need, kes mandril ei käi, teevad ise leiba-saia,» lisab ta, kuid kinnitab, et ka kohalikust poest saab üht-teist osta.

Miks ikkagi on tarvis kopterit ja miks laev jääga seisab? Viimsi valla spetsialist Igor Ligema selgitab, et mandri ja Prangli vahet sõitval reisilaeval Vesta puudub jääklass, mistõttu saab ta sõita ainult vabas vees. Isegi purustatud jää on selle laeva jaoks liig.

Ligema sõnul on praegu kokkulepe, et teisipäeviti ja reedeti toimub reisijate lend ja üks kord nädalas varustatakse saare kauplust.

«Siis võtab kopter Miiduranna sadama platsilt konteineri ja viib saarele,» räägib Ligema. Ta tõdeb, et rahvas tahaks, et kopter lendaks sagedamini, aga piirivalve lennusalga võimalused ja ka rahalised võimalused piiravad. Kopteri lennutunni eest küsitakse vallalt 1000 eurot.

Kuna piirivalvekopteril on ka muid ülesandeid, laseb ta end oodata ja saabub 45 minutit lubatust hiljem, kuid ootajad pole üldsegi tigedad. Vastupidi, Prangli elanikud paistavad olevat väga soojad ja sõbralikud.

Kopteri maandumise ajal peab olema ooteruumi välisuks lukustatud, et tekkiv tuul ust lahti ei lööks ning klaasid ei puruneks. Nii on varem juhtunud. Peale maandumist võtavad ootajad kotid ning suunduvad kopteri peale.

On külm ja tuuline ning kopter tekitab omakorda nii tugeva tuule, et Mihkel Vilipuu seotud käega isa näeb vaeva, et üldse korralikult jalgel püsida.

Oranžid vestid selga, kopter tõuseb, lend kestab kümmekond minutit. Pranglil mootoreid seisma ei jäeta, vaid kohe tulevad sealt uued reisijad peale ning juba omakorda kümnekonna minuti pärast on neli Prangli elanikku Tallinnas.

«Kopteriga oli tulla nagu naljamäng,» on sellelt just maha astunud Helgi Klaasberg positiivselt meelestatud. «Ainult istud ja oledki juba kohal.»

Klaasberg töötab Pranglil sotsiaaltöötajana. Ta seletab, et eks laevaliikluse katkemine ikka kohalike elu mõjutab, aga loota saab Prangli kauplusele ning leiba-saia tehakse ka ise.

«Pole häda midagi,» sõnab Klaasberg. «See talv on väga hästi läinud, ainult nädal aega oleme kinni olnud. Oleme ka nädalaid ja kuid kinni olnud.»

Ligema meenutab, et näiteks 2011. aastal olid jääolud sellised, et teha tuli 66 edasi-tagasi lendu.

«Möödunud aastal oli Muuga laht vaid lühikest aega jääs ja siis tegime ainult 8 lendu,» lisab ta. «Praegu ei tea, kui palju tuleb.»