Freud ja tema müstiline külaline

Psühhoanalüüsi isale Sigmund Freudile (Rein Oja) ja ka vaatajale jääb näidendi lõpuni selgusetuks, kes tema kabinetti sisenenud võõras Tundmatu (Tõnu Oja) õigupoolest on. Foto: Mats Õun

Prantsuse kirjaniku Éric-Emmanuel Schmitt­i näidendites võib kohata reaalselt eksisteerinud isikuid või kirjandusklassikast tuttavaid tegelaskujusid (Hamlet, don Juan). Kui Schmitti «Vabamõtleja» (Vene Teatris pealkirja all «Alasti tõde» 2003, Vanemuises 2006) keskseks tegelaseks on prantsuse filosoof Denis Diderot, siis autorile näitekirjanikuna kuulsuse toonud, 1993. aastal Pariisis esmalavastatud «Külalises» kohtume maailma tuntuima psühhoanalüütiku Sigmund Freudiga.

«Külalise» tegevusaeg ja -koht on konkreetselt määratud: 22. aprillil 1938 doktor Freudi kabinetis, natside vallutatud Viinis. Juudi rahvusest Freud on viivitanud Viinist lahkumisega, kuni ühel päeval gestaapo tema tütre Anna ülekuulamisele viib. Samal õhtul külastab õpetlast Tundmatu.

Ingom ar Vihmari lavastatud «Külaline» on klassikaline psühholoogilis-realistlik lavastus nauditavate, nüansirikaste näitlejatöödega. Välditud on visuaalseid efekte ja ülepingutatud teatraalsust näitlejate lavalises väljenduses. Publik draamateatri väikese saali kammerlikus tubateatris on paigutatud kahele poole õpetlase kabinetiks kujundatud mänguvälja, osatäitjatele tänuväärselt lähedale.