Riigikaitsekomisjoni juht Mati Raidma avaldas lootust, et erakorralise seisukorra seaduse muudatused annavad realistlikuma võimaluse vajadusel Eestis eriolukorda mõne katastroofi või suurõnnetuse puhul välja kuulutada.
Raidma: kaitseväe kaasamiseks on vaja selgust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raidma ütles pärast põhiseaduskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni ühisistungit, et eriolukorra seaduse muudatused annavad terviklikuma pildi ja realistlikuma võimaluse vajadusel Eesti riigis tõesti eriolukorda välja kuulutada.
«Eelnevalt olin suhteliselt pessimistlik, kas Eesti riigis üldse keegi söandab eriolukorda välja kuulutada mingi õnnetuse või katastroofi puhul, kuna oli eraldi seadus ja seotud mitmete komplikatsioonidega. See annaks ühe seadusena kõigi meetmete paketi ja kriisireguleerijatele on see kindlasti abiks,» uskus Raidma.
«Definitsioonid vajavad kohendamist, ka tänases hädaolukorra seaduse eelnõus on olemas teoreetiline variant eriolukorra väljakuulutamiseks avaliku korra mõistes. Mõlemad eelnõud vajavad selles osas korrastamist,» märkis Raidma.
«Olen veendunud, et on oodata süsteemi paranemist, sest muudatuste vajadus on ilmselge,» sõnas Raidma. Tema sõnul oleks kaitseväele kindlasti vaja selgust, kuidas ja milliste otsustusmehhanismidega riik neid eri situatsioonides kaasab. «Loomulikult oleks hea, kui see oleks võimalikult kompaktselt ühes kohas kirjeldatud, mitte omada seitsmes eri seaduses peidetud sätet.»
Raidma tõi välja, et kaitseväe kaasamine jaguneb laias laastus kahel suunal: üks on pääste ja hädaabi funktsioonide toetamiseks, teine korrakaitse operatsioonide toetamiseks.
«Kaitseväe kasutamisel on vajalik väga selge regulatsioon, et kõik mõistaksid, miks seda tehakse. Teiselt poolt peavad olema minimaliseeritud riskid kaitseväe läbimõtlematule kaasamisele, mis võivad omakorda tekitada uusi raskendavaid situatsioone. Seda võidakse tõlgendada valesti, peab ka olema välistatud teoreetiline võimalus, et seda võidakse kuidagi kuritarvitada,» sõnas Raidma.
Samas jäädi tänasel ühisistungil nii erakorralise seisukorra väljakuulutamise kui kaitseväe kaasamise protseduuride osas eri seisukohtadele ja arutelud jätkuvad.