Selle nädala kultuuriteemaks on loomeliitude mälestuspleenum Toompeal. Sündmuse organiseerimine viis, kohapeal peetud kõned ning kultuuriavalikkuse eel- ja järelhäälestus tõmbavad lahti suure pildi eestlaste kultuurilisest tervisest.
Tellijale
Ivar Põllu: kas ellujäämine ongi elu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pean ausalt tunnistama, et mul polnud aimugi, et selline sündmus toimub. Ilmselt poleks teada saanudki, kui poleks sattunud kommentaaridele, mida poetasid jooksvalt kultuuriinimesed, kes toimuvat otsepildis jälgisid. Nõrk, mõttetu, hambutu, lömitav, tüütu, kummastav, kroonulik tundus see tuttavate kommentaaride põhjal. Mälestav, aga ei midagi mälestusväärset, tundus kõik kaugelt. Ja siis sinna vahele Mari-Liis Lille klaar sõnavõtt, milles oli sisu. Sisu, millega ei pruugi nõustuda ning millega võib vaielda.