Mullu maineka Discovery Channeli poolt traadita interneti kättesaadavuselt maailma linnade esikümnesse paigutatud Tallinn avab täna 19 suvist WiFi-ala. Taas on päevakorral nende laiendamine nii ühistransporti kui ka vanalinna.
WiFi leviala laieneb pealinna võimu toel
15. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pealinnas on kokku 366 WiFi leviala, millest 37 toetab linn ja need on aasta ringi tasuta kasutamiseks. Lisaks olemasolevatele avab linn täna veel 19 suvist WiFi-ala. Nii saab internetis surfata näiteks Raekoja platsil õlut rüübates või Stroomi rannas päikesevanne võttes.
Kuna allalaadimiskiirus jääb ühe megabiti juurde, ei võimalda need ühendused päikese all Youtube’ist videoid vaadata, vaid on pigem mõeldud e-kirjade ja ajalehtede lugemiseks või pangaülekannete tegemiseks.
Interneti suure leviala tõttu nimetas mainekas Discovery Channel Tallinna möödunud aastal kümne parema traadita interneti kättesaadavusega linna hulka planeedil. Toona käis Tallinna volikogu juurde moodustatud munitsipaalinterneti töörühm välja suurejoonelised plaanid.
Mõned neist on teoks saanud. Näiteks on internet mitmetes parkides, haiglates ja koolibussides. Traadita võrguga pole suudetud aga katta ühistransporti, vanalinna ega teha seda kättesaadavaks sotsiaalselt vähekindlustatutele.
Veebilehe wifi.ee toimetaja Veljo Haameri sõnul tõi Discovery tunnustus Tallinnale globaalse tähelepanu, millest tuleks rohkem kasu lõigata. Ta on nördinud, et linn elab vana rasva peal ega ole rohkem panustanud ja pingutanud.
«Kas on veel mõni valdkond, kus Tallinn on kümne parima seas planeedil?» küsis Haamer.
Töörühm kohtus taas möödunud nädalal. «Leppisime kokku, et hoiame töös olemasolevad internetipargid ja teeme ettepaneku tuua internet ka renoveeritavatesse parkidesse,» lausus Haamer.
Munitsipaalinterneti töörühma juhi, Tallinna volikogu kantselei nõuniku Erkki-Alo Kirde sõnul viib linn enne suve läbi uuringu, mis selgitab välja, kui suur on sotsiaalselt vähekindlustatute huvi doteeritud internetile ligipääsu vastu.
Ideaalis kaalub linn tasuta WiFi-alade loomist ka kõikides sotsiaalmajades. Kirde sõnul on neist tulnud tagasisidet, et vajadus on suur.
«Kui aga inimesel pole selle jaoks tehnilisi võimalusi, siis peab midagi muud välja mõtlema, näiteks linna loodud internetitöökohad,» rääkis ta.
Ühe saatja paigaldamisele kulub kuni 15 000 krooni. Aastas kulub linna eelarvest 56 ala ülalpidamiseks miljon krooni.