Eile õhtul Tallinna tänavatel ringi hulkunud lasteaiast lahkunud viieaastane poiss tekitas küsimuse, kui suur probleem on üldse omapäi hulkuvate lastega pealinna tänavatel.
Politsei: lapsed jooksevad ära koduste probleemide tõttu
16. aprill 2013, 11:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja prefektuuri ida jaoskonna noorsooteenistuse vanema Helle Sootsi hinnangul esineb hulkumist siin-seal ikka, kuid põhiliselt paistavad silma ühed ja samad noored, kes kodust ära jooksevad. Põhjused selleks on väga erinevad.
«Mõni ei saa vanematega läbi, mõne vanemad jälle nõuavad lapselt lapse hinnangul liiga palju. Neid, kes ühekordselt ära jookseksid, on vähe,» kinnitab Soots.
Kui politsei hulkuva noore tänavalt kätte saab, saadetakse ta tagasi koju. Oluline on siinkohal ka see, et alla 16-aastased ei tohi talvehooajal alates kella 23st väljas üksi viibida.
«Kui on tegu õigusrikkumisega, siis samuti võtame ühendust vanematega. Koostöö käib ka linnaosavalitsuse ja lastekaitsega,» rääkis Soots.
Kui juhtub, et vanemaga ei õnnestu ühendust saada, toimetatakse laps turvakodusse, kuid eelistus on leida pere- või suguvõsaliige, kes on valmis lapse vastu võtma. Näiteks vanavanemad. Juhtumitest antakse teada ka lastekaitsele.
Ühekordsed jooksmised on pigem erand
Juhtumid nagu eile kajastust leinud viieaastasest lasteaiast lahkunud ja Tallinna tänavatel õhtuni hulkunud poisist pole Sootsi kinnitusel kindlasti mitte sagedased.
Soots rõhutab, et tänaval üksipäini liikuvate noorte ilmnedes peaks käivituma ka kogukonna tähelepanu. «Kui inimene ise ei julge last kõnetada, siis tuleks pöörduda politsei lühinumbril 110. Kui ei taheta pöörduda politseisse, on võimalik helistada ka lasteabi infotelefonil 116 111. Kui on veel käimas tööaeg, võib pöörduda ka kohaliku omavalitsuse poole,» jagas Soots soovitusi.
Tähelepanu väärivad Sootsi sõnul ka kerjavad lapsed, kellest tuleks tingimata teada anda. «Me ei ole tuvastanud, et lapsed kerjaksid toiduraha eesmärgil. Raha küsitakse mõne lõbustusasutuse külastamiseks või mõnel muul eesmärgil. Uimastite soetamiseks raha kerjavate laste kohta pole me kinnitust saanud, sest vaevalt nad seda otse meile välja ütleksid,» märkis Soots.
Kogukonna reageerimine peaks süvenema
Kogukondlik ennetustöö ja märkamine peab Sootsi sõnul kinnistuma. Tagasihoidlikud eestlased kipuvad sageli mitte neid puudutavatest probleemidest välja tegema, venelased see-eest on aktiivsemad teavitajad ning appi minejad.
Lasnamäe näitel ütleb Soots, et õhtusel ajal võib kanti pidada väga rahulikuks. Hulkujaid pole. «Kui mõni laps on tagaotsimisel, siis lõpuks selgub enamasti, et ta on läinud kas kellegi poole või siis harvemal juhul omapäi hulkuma. Kui teile tuleb lapse sõber külla, peaks tundma huvi, miks ta tuli, kas tal on mingeid probleeme.»
Soots toob näite alles hiljuti kaduma läinud tüdrukust, kes läks teise tüdruku juurde koju, kuna tema enda kodus leidis aset vanemate vaheline konflikt. «Lapsevanem, kelle juurde tüdruk läks, võttis ühendust politseiga, kust selguski, et tegu oli järjekordse tagaotsimisjuhtumiga.»
Tähelepanu tuleb osutada ka trepikodades ööbivatele või ringi kondavatele noortele ja lastele. Soots kinnitab, et politsei eesmärk on toimetada laps lõppastmes turvalisse kohta.
«Lastekaitseseaduse järgi lapsi karistada ei ole võimalik. Selliseid juhte võib panna küll avaliku korra rikkumise alla, kuid tavaliselt me seda ei praktiseeri. Eelistame laps toimetada ikka vanemate juurde.»