Kassiaids ei tähenda surmaotsust

Liis Velsker
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Volli (paremal) elas FI-viirusega viis aastat. Fotol mõnuleb ta voodil koos parima sõbra Kituga.
Volli (paremal) elas FI-viirusega viis aastat. Fotol mõnuleb ta voodil koos parima sõbra Kituga. Foto: Erakogu

Täpselt samamoodi nagu inimestel, diagnoositakse ka kassidel immuunpuudulikkuse viirust, millesse haigestunud lemmikloom võib täisväärtuslikku elu nautida veel pikki aastaid.

FI-viirus (feline immunodeficiency virus) levib samalaadselt HI-viirusega (human immunodeficiency virus) sugulisel teel ning sülje ja vere kaudu. Haiguse riskigrupp on isased kastreerimata vabalt õues liikuvad kassid, kes levitavad viirust enamasti kaklustes.

«Viirust leidub süljes ja nakatumine toimub hammustushaavade kaudu,» selgitas Viljandi Männimäe loomakliiniku loomaarst Riina Jõgila. «Emane kass võib nakatuda paaritumise ajal, kui isane kass hammustab teda turjast. Katsetes on kindlaks tehtud, et emased võivad nakatuda ka sperma kaudu, kuid on teadmata, milline tähtsus on viiruse sellisel ülekandumisviisil looduses.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles